GALERII ⟩ Kauaoodatud päev: LNG-terminal jõudis viimaks Soome

Soomes asuvasse Inkoo sadamasse saabus täna LNG-terminal Exemplar, mis esialgsete plaanide järgi pidanuks tulema Paldiskisse.

Gibraltarist teele asunud ligi 300-meetrine laev jõudis Soome lahte juba 26. detsembril, kuid ebasoodsate ilmastikuolude tõttu ei toodud seda esialgu sadamasse, vaid see jäi keset lahte ankrusse. Täna hommikul kella poole üheksa paiku hakkas laev aga taas liikuma ning jõudis pärast kella 11 Inkoo sadamasse. 

LNG ujuvterminal Exemplar peab hakkama asendama Venemaa gaasitarneid ja tagama Soome gaasiga varustatuse, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle, kelle hinnangul võib laeva saabumist pidada omamoodi sümboliks Venemaa energiasõltuvusest vabanemisel.

Mis asi on LNG ujuvterminal?

LNG ujuvterminal Exemplar on tehniliselt laev, kuid praktikas on see pigem gaasitaristu mobiilne osa, mille ülesanne on toimida LNG ehk veeldatud maagaasi taasgaasistajana. 

Seega on laeva ülesanne viia veeldatud maagaas tagasi gaasilisse olekusse, mis siis suunatakse Soome gaasivõrku. Laevas ümbertöödeldud gaasi on lisaks Soomele võimalik tarnida Balticconnectori torujuhtme kaudu ka Eestisse ning teistesse Baltimaadesse.

Vedelgaas ise tuuakse kõikjalt maailmast Exemplarile ette tankeritega, mis peaksid ujuvterminali külastama paar korda kuus ning loovutama oma lasti terminalile taasgaasistamiseks umbes ühe ööpäevaga.

Exemplari ujuvterminalis saab aastas taasgaasistada umbes 40 teravatt-tunni vedelgaasi. Kuna Soome aastane gaasitarbimine on viimastel aastatel olnud 25 teravatt-tunni ringis, tähendab see, et terminali võimsus katab Soome gaasivajaduse kergesti ka tavapärasel aastal.

Lisaks on energiakriisis maagaasi tarbimine ka oluliselt vähenenud: süsteemihaldurid on prognoosinud, et Soome gaasitarbimine jääb tänavusel gaasiaastal 12 teravatt-tunnini ning Eesti vajadus 3,5 teravatt-tunnini.

Miks terminal Soome tuleb?

Täiendava LNG-terminali rentimine regiooni muutus aktuaalseks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuna varem tuli Soome ja Euroopa maagaas suures osas torujuhtmeid pidi Venemaalt.

​Eriti teravaks muutus vajadus terminali järele aprillis, kui Vene energiahiid Gazprom hakkas nõudma gaasitarnete eest rublades tasumist. Soome sellega ei nõustunud ja lõpuks katkestas Gazprom mais gaasitarned Venemaalt Soome. 

Kuna kevadel hindasid soomlased, et ei suuda endale tänavuseks talveks LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekust luua, loodeti esialgu eestlaste abile. 29. aprillil sõlmiti kahe riigi vahel koostöömemorandum, kus pandi paika, et terminali hankimise eest vastutavad süsteemihaldurid Elering ja Gasgrid ning ujuvterminal tegutseb alguses riigis, kes esimesena taristu valmis saab.

20. mail sõlmiski Soome võrguhaldur Gasgrid Finland USA energiaettevõttega Excelerate Energy 10-aastase rendilepingu ujuvterminal Exaplari kasutamiseks. Tehingu hinnaks kujunes 460 miljonit eurot ehk 46 miljonit eurot aastas.  

10. oktoobril teatasid Eesti ja Soome majandusminister, et kuna Soome suudab oma vastuvõtuvõimekuse siiski tänavuse aasta lõpuks välja ehitada, läheb laev siiski kohe algusest peale Soome.

Kes hakkab terminalist gaasi ostma?

Soome meedia teatel on projektiga seotud tõsine murekoht see, kas kiiruga ja krõbeda hinna eest soetatud Exemplarile jätkub kliente ka olukorras, kus gaasitarbimine on väga palju vähenenud ning Leedus terminal olemas.  

Gasgridi tegevjuht Olli Sipilä ütles detsembri alguses Helsingin Sanomatele, et terminali kasumlikuks muutumiseks võib kuluda kuni kolm aastat. Samuti möönis Gasgridi juht, et terminal võib jääda alakasutatuks. «See risk on muidugi alati olemas, kuid meieni jõudnud päringute põhjal peaks terminalist siiski kasu olema ka ajutiselt vähenenud nõudluse olukorras,» ütles Sipilä Helsingin Sanomatele.