Parim kolmanda samba fond säilitas tänavu oma väärtuse

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu. Foto: Sander Ilvest

Kolmanda samba pensionifondid on sel aastal tootnud kõva kahjumit, mis ulatub keskmiselt 10–19 protsendini. Ainsa erandina torkab silma LHV Täiendav pensionifond, mis on sel aastal piirdunud vaid 0,11-protsendise langusega.

«LHV pensionifondil nimega Täiendav on tõepoolest võrreldes teiste pensionifondidega läinud sellel aastal paremini, kuivõrd analoogselt LHV teise samba aktiivselt juhitud fondidega on ka Täiendavas arvestatav osa varadest teistes varaklassides: erakapital, kinnisvara, laenud Eesti ettevõtetele,» ütles ASi LHV Varahaldus juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Vallistu sõnul tuleb just keerulisemal aastal veelgi selgemalt esile maksuefektiivse investeerimise võlu. «Kuivõrd pikema ajahorisondiga koguja sai eelmisel aastal tehtud sissemaksetest 20 protsenti 2022. aastal tulumaksutagastuse näol tagasi, on fondide langusest hoolimata vähemasti ühe aasta kontekstis tegu siiski positiivse mõjuga rahapaigutusega,» rääkis Vallistu.

Ajalooliliselt on kujunenud nii, et Eesti kogujad kipuvad tegema oma III samba otsuseid vahetult enne aastalõppu. Näiteks mullu laekus aasta viimase nelja päevaga LHV fondidesse üle 2 miljoni euro. Vallistu usub, et kasvav huvi investeerimise vastu varem või hiljem muudab ka seda harjumust ning sarnaselt teise sambaga muutub kogumine ka kolmandas sambas regulaarseks ja planeeritud tegevuseks.

«Loobudes igapäevasest kohvi kaasaostmisest hinnaga 2,5 eurot ning suunates seda säästu igakuiselt kolmanda samba püsimaksetesse, kogub viie aastaga vähemalt 4500 eurot – ning seda ilma tootluse lisaabita,» ütles ta.

2020. aasta lõpus kasvas kolmanda sambaga liitujate arv hüppeliselt, koguma asusid ka vastsündinud. Toona kasvas LHV III samba klientide arv pea kuus korda.

2021. aasta tulemusi mõjutas tugevalt teisest sambast välja voolanud raha, millest arvestatav osa jätkas kogumist kolmandas sambas. Lõviosa (58 protsenti) eelmise aasta uutest klientidest asus koguma kolmandas sambas alates septembrist ehk pärast seda, kui teisest sambast oli raha esimest korda väljujate kontodele laekunud.

2022. aasta kujunes rahulikuks ning sarnaselt varasemate perioodidega hüppelist uute liitujate kasvu ei olnud, küll aga on kasvanud investeeritavad summad ja ka regulaarselt kolmandasse sambasse investeerivate klientide arv.

«Positiivsetest arengutest hoolimata on veel pikk maa minna,» lausus Vallistu. «Paljud meist vaatavad kadedusega Skandinaavia riikide poole, kus pensionipõlves on ka reaalselt võimalik elu nautida. Eestis riigipensioniga see mõeldav pole, kuid kogumispensioni kõiki võimalusi kasutades muutub see võimalikuks.»

Tänavune kolmanda samba sissemaksete tähtaeg kukub neljapäeval kell 15.59.