Inflatsioon ei morjenda: eestlane tasub laenumakseid iga hinna eest
28. detsember 2022, 10:22
Tähtajaks tagasi maksmata eluasemelaenude tase oli novembris viimase 20 aasta rekordmadal ning ka tarbimislaenude tasumisega on inimesed üldiselt hästi hakkama saanud, ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
«Head laenuteenindamist on toetanud seni väike tööpuudus ja viimastel aastatel kogunenud säästud, mille kasv on küll aasta teisel poolel pidurdunud,» selgitas Raudsaar ja lisas: «Järgmisel aastal läheb laenude tagasimaksmine keerulisemaks, kuid viivislaenude maht jääb keskpanga hinnangul siiski suhteliselt madalale tasemele.»
Viivislaenude maht oli novembri lõpus endiselt väike: üle 60 päeva tähtajaks tagasimaksmata eluasemelaenude osakaal püsis novembris 0,1 protsendi juures ja oli viimase 20 aasta rekordmadalal tasemel.
«See tähendab, et ligikaudu iga tuhandes eluasemelaenu võtnud inimene on oma laenumaksetega üle kahe kuu hiljaks jäänud. Kui olukord halveneb, siis esimesena hakkavad kasvama need viivislaenud, mille maksetähtaega on ületatud vaid lühikest aega,» kommenteeris Raudsaar.
10–30 päeva maksetega hilinenud laenude maht on püsinud üsna väike, ka tarbimislaenude tasumisega pankadele on seni hästi hakkama saadud. «Üle 60 päeva viivises tarbimislaenude osakaal on viimastel kuudel püsinud 1,1–1,3 protsendi juures, mis on ajaloolises võrdluses samuti madal tase,» ütles ta.
Inimesed on läinud säästude kallale
Laenumaksetega hakkama saamist on Raudsaare sõnul seni toetanud vähene tööpuudus, viimastel aastatel paranenud majanduslik olukord ja varem kogutud säästud, kuna laenumaksevõime sõltub enim just töö ja sissetuleku olemasolust.
«Töötute arv on hakanud viimastel kuudel küll tasapisi kasvama, aga viimase 10 aasta keskmisega võrreldes on tööpuudus siiski väike. Kui välja jätta praegune aasta, siis üldiselt on inimeste ostujõud ja säästuvõime viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kosunud ja ka säästud on tublisti kasvanud. Viimastel aastatel on sellele lisandunud veel koroonaaegsed sundsäästud,» loetles Raudsaar.
Sel aastal on näha, et inimesed on hakanud varem kogutud sääste kasutama, sest säästude kasv on pidurdunud ja hoiused hakanud tasapisi vähenema, nentis ta.
Euribori tõus pole aga tema selgitusel veel laenumaksetesse täies ulatuses jõudnud, kuna valdavalt arvutatakse varem võetud laenude puhul intressimakse ümber iga kuue kuu järel. Nii jõudis kuue kuu euribor novembri lõpuks 2,4 protsendini ja on viimasel nädalal olnud ligikaudu 2,7 protsenti.
Keskmine laenujäägi intressimäär on kasvanud suve alguse 2 protsendilt novembris 3,2 protsendini. Rahaturgude osalised prognoosivad, et kuue kuu euribor tõuseb 2023. aastal ligikaudu 3,5 protsendini ja alaneb seejärel natuke alla 3 protsendi. See tähendab, et lähiaastatel oleks keskmine laenujäägi intressimäär umbes sama kõrge kui enne üleilmset finantskriisi 2008. aastal.
Laenumaksmine muutub keerulisemaks
«Järgmisel aastal läheb laenumaksmine keerulisemaks ja viivislaenude maht suureneb, kuid jääb siiski suhteliselt väikseks. Eesti Panga hinnangul tõuseb üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal praeguselt 0,1 protsendilt 2023. aastal 0,3 protsendini, mida võib endiselt madalaks tasemeks pidada,» rõhutas ökonomist.
Jätkuv tarbijakorvi kallinemine ja euribori tõus muudab siiski laenude tagasimaksmise keerulisemaks ja paljud laenu võtnud pered on sunnitud oma kulutusi koomale tõmbama.
Kuigi peredel võib olukord märkimisväärselt erineda, ei prognoosi Eesti Pank siiski, et paljud laenumaksetega hätta jäävad. Sellele aitab kaasa prognooside järgi üsna mõõdukas tööpuuduse kasv.
Teiseks on eluasemelaenuvõtjate keskmine sissetulek Eesti keskmisest ligi kolmandiku võrra suurem ja seetõttu saavad nad praeguses keerulises olukorras ka mõnevõrra paremini hakkama.
Kolmandaks on kommertspangad Eesti Panga nõudmisel eluasemelaenuvõtjate maksevõimet hinnates arvestanud vähemalt 6-protsendise koguintressimääraga, võttis Raudsaar kokku.