Sõerd: tuleva aasta laenuvajadus võib olla oluliselt üle 1,2 miljardi

Riigikogu liikme ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul võib riigi laenuvajadus tuleval aastal kujuneda eelarves plaanitud 1,2 miljardist eurost palju suuremaks, kuna Eesti Panga eelmisel teisipäeval avaldatud värske majandusprognoosi järgi kujuneb eelarvepuudujääk märksa suuremaks kui eelarve aluseks olevas varasemas rahandusministeeriumi prognoosis.

Valitsuse septembri lõpus riigikogule esitatud eelarve on koostatud arvestusega, et eelarvepuudujääk 2023. aastal on 3,9 protsenti, keskpanga värske prognoosi kohaselt on see näitaja aga tervelt 4,6 protsenti.

«Oluline on siinkohal arvestada ka asjaolu, et keskpanga prognoos on hilisem kui ministeeriumi oma, seega on neil uuemad ja täpsemad andmed ja prognoos täpsem. Varem prognoositust suurema puudujäägi tõttu võib tulla järgmise aasta riigi laenuvajadus suurem kui varem prognoositud 1,2 miljardit eurot,» ütles Sõerd BNSile. Ta lisas, et ka rahandusministeerium on eelarvepuudujäägi prognooside suure erinevuse suhtes muret väljendanud.

Sõerd selgitas, et mõningad erinevused kahe institutsiooni poolt koostatavate prognooside vahel on tulenevalt arvestusmetoodikast loomulikud, kuid nii suured käärid on ebatavalised. «Üks põhiline prognoosi eeldus, millest sõltub maksutulude laekumine, on hinnang sisemajanduse kogutoodangu (SKT) nominaalse mahu suurusele. Aga huvitav aspekt on siin, et selle näitaja osas pole riigieelarve aluseks olevas prognoosis ja Eesti Panga värskes majandusprognoosis märkimisväärset erinevust,» märkis riigikogu liige.

Eesti Pank toob Sõerdi sõnul suure puudujäägierinevuse põhjusena välja eelkõige asjaolu, et nende prognoosis on võrreldes ministeeriumiga pessimistlikum vaade tööhõivele ja keskmise palga kasvule. Siit tuleb päris suur mõju tööjõumaksude prognoosile, mis Eesti Panga hinnangul on tunduvalt pessimistlikum kui ministeeriumi prognoosis.

Viimastel kuudel on Eesti Panga andmetel selle aasta seni hoogsates maksutulude laekumistes näha kasvu pidurdumist, eelkõige sotsiaalmaksu ja käibemaksu osas. Nendest maksudest sõltub aga suuresti ka üldine tulude laekumine.

«Eesti Panga prognoos järgmise aasta tööpuuduse osas on veidi pessimistlikum kui riigieelarve aluseks olevas prognoosis. Ehk vastavalt Eesti Pank pakub töötuse näitajaks 8,5 protsenti, riigieelarve aluseks olevas prognoosis on see 6,4 protsenti. Aga samas näiteks inflatsiooni prognoos on Eesti Pangal järgmiseks aastaks 9,3 protsenti, riigieelarve aluseks olevas prognoosis on see 6,4 protsenti. Palgakasvu ootus jällegi on riigieelarve aluseks olevas prognoosis veidi suurem kui Eesti Panga prognoosis,» nentis Sõerd.

Eelarvepuudujäägist rääkides toob Sõerd teise probleemina välja Euroopa Komisjonis hiljuti valminud uuendatud eelarvereeglite ettepanekud. «Nende järgi on kesksel kohal Euroopa aluslepingutes sätestatud eelarvepuudujäägi piiri reegel, mille järgi liikmesriigi eelarvepuudujääk ei või ületada 3 protsenti SKTst. Eesti riigieelarve puudujääk ületab 4,6 protsendiga SKTst suurelt selle piiri. See tähendab, et tulevikus võib Eestit eelarvepuudujäägi rikkumise tõttu ähvardada menetlus või muud sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise pärast,» hoiatas rahvasaadik.