Olkiluoto 3 käivitamise viibimine tekitab Eesti Energiale muret

BNS
Copy
Olkiluoto tuumajaama kolm reaktorit, neist vasakpoolseim on uusim. FOTO: Andrus Karnau
Olkiluoto tuumajaama kolm reaktorit, neist vasakpoolseim on uusim. FOTO: Andrus Karnau Foto: Andrus Karnau

Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller märkis iganädalases energiaturu ülevaates, et kui eelmisel nädalal tõi optimismi Sopi-Tootsi tuulepargi investeerimisotsus, siis murepilvi lisas Olkiluoto 3 tuumajaama käivitamise edasilükkamine märtsikuusse.

Soojem ilm, suurem tuuleenergiatoodang ja väiksem tarbimine võimaldasid siiski eelmisel nädalal elektrihinna varasemate nädalatega võrreldes oluliselt alla tuua. Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 178,7 eurot megavatt-tunni kohta, 184 eurot vähem, võrreldes eelmise nädalaga. Kõige odavam oli elekter jõululaupäeva ööl kell 4 hinnaga 33,32 eurot ja kõige kõrgem kolmapäeva, 21. detsembri hommikul kell 8, mil hind oli 304,19 eurot, märkis Miller.

Nädala keskmine gaasihind oli 97,4 eurot megavatt-tunni kohta, 33,8 eurot vähem võrreldes eelmise nädalaga. Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus oli keskmiselt 83 protsenti, nädal varem aga 84 protsenti. Peamiselt mõjutas gaasihinda tavapärasest soojem ilm ja pühadega seotud tarbimise vähenemine.

Süsinikdioksiidi (CO2) kvoodi nädala keskmine hind oli 88,8 eurot tonni kohta, 1,7 eurot vähem nädal varasemaga võrreldes. Hinnad olid Milleri selgitusel veidi madalamad nõudluse vähenemise ja kvoodioksjonite pausi tõttu 20. detsembrist kuni 9. jaanuarini.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 911 megavatti. «Kuna ilmad on soojad ning pühadeperioodist tingituna on nõudlus turul väiksem, kasutab Enefit Power võimalust, et vahetada kahe elektrijaama katelde tolmufiltreid. Seetõttu on kaks jaama töös poole võimsusega. Auvere elektrijaam naaseb praeguste plaanide järgi turule 7. jaanuarist,» märkis Miller.

Rootsis naasis möödunud nädalal turule 1400-megavatine tuumajaam Oskarshamn 3 ning Soomes alustatakse teisipäeva õhtul Olkiluoto 3 reaktori käivitusega katserežiimis.

«Jaamas on kokku neli jahutusveepumpa, millest kahel turbiinil on jätkuvalt praod, mis esimese testimise käigus tekkisid. Ülejäänutele on nüüd paigaldatud terved varuturbiinid. Praod võisid tekkida, kui jaama koormati testimise käigus kiiresti üles-alla,» selgitas strateeg.

Testrežiim kestab 11 päeva, misjärel peatatakse tootmine neljaks nädalaks probleemsete toiteveepumpade täiendavaks kontrolliks.

«Sellele järgnev testimine peaks algama veebruari esimesel nädalal. Jaama opereeriva ettevõtte Teollisuuden Voima info järgi alustab see kommertstingimustel tootmist 8. märtsil, mis on ligi kuu aega hiljem, kui varem lubati. See tähendab, et sel talvel ei saa Olkiluoto 3 tuumajaamaga arvestada, kuna enne jõuab talv läbi saada, kui jaam tööle saadakse. Olkiluoto 3 tuumajaam on ligi 13 aastat graafikust maas,» märkis ta.

Energiatootmise ja -tarbimise vaatepunktist on Milleri sõnul Euroopa jaoks lõppemas ajaloo üks raskemaid aastaid, kuid aastavahetusele läheb regioon vastu paremal positsioonil, kui aasta esimeste kuude põhjal arvata võinuks.

«Eelmisel nädalal langes maagaasi hind esimest korda kahe kuu jooksul alla 100 euro megavatt-tunni eest ja Saksamaa aasta-ette elektrimüügi hind kukkus madalaimale tasemele pärast juunit. Esimese suurema külmalainega tuldi toime võrdlemisi hästi, vähenev tarbimine hoiab gaashinna kontrolli all ja varud on endiselt täidetud kõrgemal tasemel kui sellel ajal tavaliselt,» võttis analüütik kokku.

Ta tõi välja, et viie aasta keskmisega võrreldes oli hoidlate täituvus lausa 10 protsenti kõrgem võrdlemisi soojade ilmade tõttu.

«Hoidlate täituvus saavutas senise maksimumtaseme 13. novembril – tasemel 97 protsenti, olles nüüd sellest ära kasutanud umbes 14 protsendipunkti. Nii on varude vähenemise kiirus 4 protsendipunkti suurem kui viimasel viiel aastal tavaliselt, mil Nord Streami gaasitorud pidevalt gaasi juurde tõid,» osutas Miller.

«Pühade eel pakkus hoidlate kardetust suurem täituvus valitsustele võimaluse kergemalt hingata, sest Venemaa algatatud sõjaga kaasnenud energiakriisis on inflatsioon aastakümnete kõrgeimal tasemel, majapidamiste arved mitmekordistunud ning majanduskasv aeglustunud. Kõrged hinnad meelitasid aga ligi piisavas koguses veeldatud maagaasi, mis võimaldas täita hoidlad ja tulla toime ka detsembris Kesk-Euroopat tabanud tavapäratu külmalainega,» selgitas ta.

Võrreldes kuu algusega, on gaasi tulevikutehingute hinnad Milleri sõnul kukkunud 33 protsenti. Kui harilikult langeb pühade tõttu aasta lõpus nii gaasihind kui tööstustoodang, siis tänavu on tarbimist Bloombergi andmeil juba märkimisväärselt kokku tõmmatud ning tõenäosus oluliseks kasvuks uuel aastal on pigem väike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles