Võlakirja intressimäärade tõusu mõju puudutab Eestit vähe
27. detsember 2022, 15:15
/nginx/o/2020/05/27/13122020t1h740d.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Silver Karolini sõnul mõjutab rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel Eesti pangandussektori rahastamist tänu hoiuste suurele osakaalule vaid vähesel määral.
«Inflatsiooni järsk kiirenemine, majanduskasvu väljavaate halvenemine ning suur ebamäärasus edasise arengu suhtes on märkimisväärselt karmistanud rahastamistingimusi rahvusvahelistel võlakirjaturgudel. Karmistunud rahastamistingimused peegelduvad võlakirjade intressimäärades, mis on järsult tõusnud. Näiteks hiljuti Eesti riigi emiteeritud võlakirjade intressimäär kujunes paari aasta taguse ajaga võrreldes mitukümmend korda kõrgemaks,» selgitas ökonomist keskpanga blogis.
Koos intressimäärade tõusuga on keerulisemaks muutunud ka rahastamise kättesaadavus, samuti on Eesti emitentide jaoks rahastamise hinda tõstnud see, et välisinvestorid näevad siinseid riske suuremana tulenevalt Eesti lähedusest sõjapiirkonnale.
Eesti pangandussektori jaoks leevendab tema sõnul tekkinud olukorda aga see, et pankade rahastamine toetub suures osas hoiustele. Kui kümme aastat tagasi, 2012. aasta lõpus oli laenude-hoiuste suhtarv 112 protsenti ehk Eesti pangandussektori laenuportfelli kogumaht ületas hoiuste mahtu ning pangad pidid lisaks hoiustele kasutama laenude finantseerimiseks muid rahastamisallikaid, toona peamiselt emapankadest saadud vahendeid, siis tänaseks on kodumaiste hoiuste kiire kasv viimastel aastatel aidanud vähendada Eesti pangandussektori vajadust kaasata oma tegevuse rahastamiseks muid täiendavaid vahendeid. 2022. aasta augusti lõpus ületasid hoiused märgatavalt laenuportfelli ja laenude-hoiuste suhtarv oli 85 protsenti.
«Kuigi rahastamismudelid on pankadel erinevad ja hoiuste kiire kasv ei ole ühtemoodi iseloomulik kõikidele pankadele, on hoiustele lisaks täiendavaid vahendeid vajavate pankade arv ja osakaal pangandussektoris viimastel aastatel siiski vähenenud,» osutas Karolin.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on turul küll märksa vähem neid panku, kes kasutasid laenude finantseerimiseks emapankadelt kaasatud vahendeid, kuid samal ajal on suurenenud nende pankade osakaal, kellel on vajadus kaasata laenude finantseerimiseks täiendavaid vahendeid võlakirjade emiteerimise teel.
«Kuna Eesti kohalik võlakirjaturg on väike, siis emiteerivad need pangad võlakirju ka välismaistel turgudel, mistõttu rahastamistingimuste halvenemine rahvusvahelistel võlakirjaturgudel mõjutab enim neid panku. Samas ei ole nende pankade osakaal, kellel on vajadus laenuportfelli finantseerida võlakirjade emiteerimisega, kuigi suur ja moodustab pangandussektorist ligikaudu kümnendiku,» võttis ökonomist kokku.