/nginx/o/2022/12/25/15045746t1hc6e6.jpg)
Citadele tütarettevõtte CBL Asset Management ökonomisti Simona Striževska sõnul võimaldasid esimesed märgid inflatsiooni aeglustumisest USA föderaalreservil ja Euroopa Keskpangal (ECB) detsembris intressimäärade tõstmise tempot vähendada – mõlemal pool ookeani tõsteti baasintressimäärasid pärast varasemat 0,75-protsendipunktilist tõusu vaid 0,50 protsendipunkti võrra.
«Alates selle aasta märtsist on USA baasintressimäär tõstetud peaaegu nulltasemelt 4,25–4,5 protsendi vahele. ECB alustas aktiivset inflatsioonivastast võitlust hiljem, suve keskel, ning tõstis poole aasta jooksul kõiki intressimäärasid 2,5 protsendipunkti võrra, kusjuures põhiline refinantseerimismäär jõudis 2,5 protsendini ja hoiuste intressimäär 2 protsendini,» tõi Striževska pressiteates välja.
Intressimäärade järsu tõstmise tõttu jõudsid need tema sõnul kiiresti tasemeni, mida loetakse majandustegevust piiravaks. «Kuigi keskpangad on jätkuvalt agressiivselt meelestatud ja kavatsevad lähitulevikuski intressimäärasid tõsta, sunnib see arvama, et intressimäärade tõstmise kulminatsioonini ei ole jäänud enam palju aega,» prognoosis ökonomist.
Detsembrikuine intressimäärade muutus ei olnud Striževska sõnul eriti kellelegi üllatus ja seda oli ka prognoosides arvesse võetud, kuid märksa suuremat huvi pakub see, mida toob tulevik. «Föderaalreservi viimaste detsembrikuiste prognooside kohaselt võiksid USA baasintressimäärad tõenäoliselt peatuda 5 ja 5,25 protsendi vahel. See on kõrgem föderaalreservi enda sügisesest hinnangust ja praegustest turuprognoosidest. Erinevalt föderaalreservist ei räägi Euroopa Keskpank oma kavatsustest selgesõnaliselt, kuid on samuti kinnitanud, et jätkab intressimäärade tõstmist,» märkis ökonomist.
Intressimäärade edasisele liikumisele mõeldes on tema sõnul palju vastuseta küsimusi. «Esiteks – kui sügavaks kujuneb järgmisel aastal eeldatav majanduslangus? Praegu oodatakse nii USA-s kui ka euroalal midagi stagnatsiooni ja majanduslanguse vahepealset. Teiseks – kui tugev on regioonide tööturg ja sisenõudlus? Tänavu olid need lääneriikide majanduses kaks peamist positiivsete üllatuste allikat, mis hoidsid ülespoole suunatud survet ka inflatsioonile. Kolmandaks – kuidas hakkab edaspidi muutuma olukord energiaturgudel ja eriti Euroopa gaasiturul? Kõik need tegurid mõjutavad järgmisel aastal keskpankade otsuseid,» loetles Striževska.
Finantsturu märkide põhjal ootavad turuosalised ökonomisti sõnul, et USA föderaalreservi intressimäär ei ületa 4,75–5 protsenti ja majandusreaalsus sunnib järgmise aasta teises pooles föderaalreservi liikuma vastupidises suunas ja alustama intressimäärade alandamist. Turuprognooside kohaselt võivad dollari intressimäärad 2024. aasta lõpuks liikuda lähemale 3 protsendi tasemele.
«Finantsturu osalised ootavad, et euroala baasintressimäärad saavutavad oma kõrgeima taseme 3 protsendi juures või veidi üle selle. Arvestades kõrgemat inflatsiooni ja suuremat ebakindlust energiahindade dünaamika suhtes Euroopas, eeldatakse, et intressimäärad euroalal lähiaastatel oluliselt ei lange. Praeguste märkide kohaselt turul võivad kolme aasta jooksul ECB baasintressimäärad ja vastavalt ka kolme kuu Euribor stabiliseeruda 2,5 protsendi juures ja kuue kuu Euribor veidi üle selle taseme,» sõnas Striževska.
ECB rahapoliitilised otsused mõjutavad jätkuvalt ka Eesti laenuvõtjaid. «Kuna laenude muutuvad intressimäärad ehk Euribor fikseeritakse kindlaks ajaks, ei ole sugugi mitte kõik praegused laenuvõtjad kõrgemate intressimäärade mõju oma laenumaksetele veel täiel määral tundnud. Samal ajal näitavad hinnangud, et ECB viimane otsus tõsta baasintressimäära võib suurendada laenumakseid ligikaudu 5 protsendi võrra praegusest igakuisest summast,» tõdes Striževska.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)