Põllumajandustoodangu hinnad tõusid Eestis EL-ist enam

Viljakoristus. Foto: Margus Ansu

Eurostati andmeil tõusid kolmandas kvartalis põllumajandustoodangu hinnad Eestis aastavõrdluses ligikaudu 44 protsenti, samas kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt oli kasv 30 protsenti.

Hinnatõusude taga on Eurostati sõnul sõda Ukrainas, kuna nii Ukraina kui Venemaa olid olulised teraviljade, nisu, maisi ja õlikultuuride, eelkõige päevalilleseemnete, ning väetiste eksportijad. Samuti on faktoriks tõusvad energiahinnad, teatas Eurostat.

Põllumajanduse sisendhinnad – kaubad ja teenused, mis ei ole seotud investeeringutega – kasvasid aastaga 35 protsenti, kusjuures suurima tõusu, 101 protsenti, tegid väetiste ja mullaparandajate hinnad. Energia ja määrdeainete hinnad tõusid 60 protsenti ning loomasööda hinnad 35 protsenti.

Toodangu hinnad tõusid liidus keskmiselt 30 protsenti, järseim oli teraviljade hinnatõus – 52 protsenti. Munade hinnad tõusid 49 protsenti ja piima hind 42 protsenti.

Hinnatõusu nägid kõik liikmesriigid, ent teravaim oli mõju Ungarile, kus hinnad kerkisid 61 protsenti. Järgnesid Leedu 54 ja Slovakkia 46 protsendiga. Tagasihoidlikuim oli näitaja Maltal ja Küprosel, kus hinnatõus jäi 5 protsendi tasemele ning järgnes Kreeka, kus kasv oli 9 protsenti.

Sisendid kallinesid enim Leedus, makstes keskmiselt 73 protsenti rohkem kui 2021. aasta kolmandas kvartalis. Lätis oli kasv 68 protsenti ja Ungaris 60 protsenti. Eestis jäi sisendite hinnatõus alla 40 protsendi. Väikseim kasvumäär oli Maltal 13 protsendiga, Taanis 24 protsendiga ja Itaalias 25 protsendiga.