/nginx/o/2022/12/23/15044456t1h9973.jpg)
Ukraina vajab 2023. aastal vähemalt 39,5 miljardit dollarit välisrahastust ja see vajadus võib ebasoodsa stsenaariumi korral ulatuda 57 miljardi dollarini, mis peegeldab suurt ebakindlust ja tugevat kulusurvet, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) veebilehe materjalidest.
Põhistsenaarium eeldab, et 2023. aasta välisfinantseerimise vajadus ulatub 39,5 miljardi dollarini. Sellele summale lisandub veel kaheksa miljardit dollarit, mida Ukraina saaks kasutada taastamise raames, kuigi valitsuse hinnangul on tema võimekus palju suurem – 17 miljardit dollarit.
«Kehva stsenaariumi korral toob halvenevate makromajanduslike ennustuste mõju tuludele ja kulutustele (sh kulutused sotsiaalvajadustele ja energiaettevõtete toetamisele) kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise, mis toob omakorda kaasa välisrahastuse vajaduse suurenemise 9,5 miljardi dollari võrra ... Seega võib selle stsenaariumi kohaselt kogu välisrahastuse vajadus ulatuda kuni 57 miljardi dollarini,» tõdevad IMF-i asjatundjad.
Ebasoodsas stsenaariumis eeldatakse, et Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT) väheneb järgmisel aastal 12,5 protsenti ja inflatsioon on 40 protsenti, rahvusvahelised reservid vähenevad baasstsenaariumi 21 miljardi dollariga võrreldes 18 miljardi dollarini, samuti suurenevad riigieelarve kulud võrreldes algstsenaariumi 56,5 protsendiga SKT-st 68,8 protsendini.
Kuigi Ukraina nimetas 2023. aasta riigieelarve projekti välja töötades IMF-i koos EL-i ja USA-ga järgmise aasta kolmeks peamiseks võlausaldajaks ja doonoriks, puudub dokumentides esitatud soovituslikus tabelis IMF-i enda rahastus.
Samas viitab IMF EL-i 18 miljardi dollari suurusele laenule, 14 miljardile dollarile kahepoolsetele grantile (valitsus ootab põhisummat USA-lt), kahe miljardi dollari suurusele laenule Maailmapangalt ning pooleteisele miljardile dollarile teistelt rahvusvahelistelt finantsasutustelt (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Investeerimispank) ja muudelt kahepoolsetelt projektidelt.