Keskpank: nõudluse vähenemine pidurdab ka intressimäärade tõusu

Jõulumöll Pärnu kaubanduskeskustes. Hoolimata hinnatõusust pole tarbimine oluliselt vähenenud. Kui langeb nõudlus, väheneb ka inflatsioon. Foto: Lilli Tölp

Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul 2024. aastal keskpangad tõenäoliselt enam intressimäärasid nii tihti ja nii kiiresti ei tõsta, kuna jahtuva majanduse tingimustes pole see enam vajalik.

«Keskpankurid on võtnud endale ülesande tuua hinnatõus ajaloolistelt tipptasemetelt alla ajaloolises kontekstis pigem keskpäraste intressimääradeni jõudes. Võimatuna tunduva ülesande muudab saavutatavaks ennekõike majandusšokkide erakordne ulatus. Kehvad ajad vähendavad nõudlust ning intressimäärade uued tipud võivadki seetõttu ehk jääda kehtestamata. Nõudlus väheneb üsna suurel määral ka siis, kui hoogsa hinnakasvu ohjamisel intressimäärasid madalalt tasemelt kiirelt, kuid mitte väga kõrgele tasemele tõstetakse,» kirjutab Luikmel Eesti Panga blogis.

Hiljuti avaldatud Euroopa Keskpanga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon aastatel 2021–2025 keskmiselt 4,6 protsendi juurde ning püsib seega viis aastat Euroopa Keskpanga eesmärgist oluliselt kõrgemal tasemel. Sel perioodil on rahaturu intressimäärad viie aasta keskmisena vaid 1,7 protsendi lähedal.

Ta selgitas, et hüperinflatsioonist põhjustatud ostujõu alanemine on kaasa toonud ka nõudluse vähenemise. «Vajadus intressimäärasid tõsta oli kõikjal tingitud prognoositust kiiremaks osutunud inflatsioonist. Kiire hinnakasvu peapõhjuseks on olnud väga kiire energiakandjate hinnakasv. Kui tavaliselt mõjutab inflatsiooni valdavalt nafta hinna kõikumine maailmaturul, siis lõppeval aastal on Euroopas pretsedenditult kiireks osutunud ka mitmete teiste energiakandjate, sealhulgas elektri ja gaasi hinnatõus,» tõi ekspert välja.

Teise hinnatõusu põhjusena tõi ta esile maailmamajanduse kosumise koroonapandeemiast. «Pandeemiast tingitud majanduslanguse aastal seega säästud pigem kasvasid, sest suletud riigipiirid ning piirangud kaubanduskeskustes vähendasid võimalusi tarbida. Hõive säilitamiseks astutud sammud ilmselt õigustasid end, kuid samas tekitasid tööturul majanduse taastumise ning energiahindade hoogsa kasvu toel ka küllaltki tugevad eeldused palgakasvuks. Palgakasv omakorda aga kiirendab inflatsiooni ja sellise kiire hinnakasvu teise ringi efektid toovadki kaasa hinnatõusu pikema aja vältel. Kiire ning inertne hinnatõus aga on üks nähtusi, millele keskpank peab hinnastabiilsuse tagamiseks reageerima. Seega teatav intressimäärade tõus oleks aset leidnud ka energiakriisi arvestamata,» märkis Luikmel.

Ostujõu taastumist on Luikmeli sõnul oodata lähiaastail. «Palgakasv ei saa olla väga kiire, sest väga kiire tööjõukulude kasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ehk töökohti. Ettevõtjad ei tuleks kiire kulude kasvuga lihtsalt toime, sest üleilmne konkurents on julm ja kiire tööjõukulude kasv juhib töökohad sinna, kus tööjõud on odavam. Eurooplane on valiku ees, kas nõuda väga kiiret palgatõusu, millega kaasneb oht kaotada töökoht, või elada paar aastat tagasihoidlikumalt,» tõdes ökonomist.

Eesti Panga prognoosi järgi jõuab Eesti tarbija tagasi mullusele ostujõu tasemele 2025. aastaks. «Sarnane on olukord kõikjal euroalal. Sõjast ja mitmetest muudest teguritest põhjustatud inflatsioon püsib tavapärasest kõrgem küll veel peaaegu kolm aastat, kuid juba järgmise aasta lõpus hakkab nii Eestis kui ka euroalal palgakasv taas inflatsiooni ületama ning ostujõud taastuma,» selgitas ökonomist.