/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/12/23/15043022t1h678e.jpg)
Jõulud ja aasta lõpp on paljude riikide statistika põhjal paraku ka see aeg, mil sissemurdmiste arv on tavapärasest märksa kõrgem. Kuidas käituda, kui sinu kodus on käinud sissemurdjad?
ETTEVAATUST ⟩ Pühadeaeg on ka sissemurdmiste aeg!
Kui pärast eemalolekut koju naastes avastad, et seal on käinud kutsumata külalised, siis esimese reaktsioonina tekib mure koduse vara pärast – kas midagi on ära viidud ning kui jah, siis kui suur on kahju?
Hoopis tõsisemad mõjud võivad esialgu kahe silma vahele jääda. Materiaalse saab asendada, kuid privaatsuse ja turvatunde rikkumine võib jätta püsiva jälje inimeste, eriti laste psüühikale.
Pöördeline mõju kogu perele
Uuringute kohaselt mõjub sissemurdmine paljudele ohvritele vaimselt raskelt ning vähendab nende turvatunnet. Võivad kaasneda hirm kontrolli kaotamise ja abituse ees ning koduse turvatunde vähenemine. Samuti stress ja pinged ning ärevus ja unehäired, rääkis G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.
Eelmisel aastal viisid Turu-uuringute AS ja G4S läbi koduturvalisuse uuringu, millest selgus, et üle kolmveerandi inimestest, kelle koju on sisse murtud, märkisid, et peavad juhtunuga kaasnenud emotsionaalset kahju suuremaks kui materiaalset. 72 protsenti on tundnud ebamugavust ja turvatunde puudumist veel kaua peale seda, kui nende koju või suvilasse sisse murti.
Uuringu tulemusi kommenteerides ütles Ohvriabi Põhja piirkonna juht Olga Jevdokimova, et selline kogemus võib tuua kaasa stressi, mille tõttu võivad tekkida ärevushäired, depressioon või posttraumaatiline stressihäire (PTSH). Sel juhul on tegu tõsisema probleemiga, millega kaasnevad ka une- ja söömishäired, raskused tööl, koolis või isiklikus elus.
Suurbritannia ja Soome ohvriabiasutused on uurinud taoliste sündmuste mõju noortele ning leidnud, et kuigi ebameeldiv on see kogemus kõigile, võivad suurimateks kannatajateks ka varavastaste kuritegude puhul olla just lapsed. Just noores eas isikud on mõjutatavad ja haavatavad, mistõttu on psühholoogiline mõju neile kõige suurem.
Lapsel võib pärast traumaatilist kogemust tekkida tunne, et kui võõras on juba korra salaja koju tulnud ja seal ringi jalutanud, siis kuidas võib edaspidi kindel olla, et öösel kõrvaltoast kostev hääl oli ikka töötav pesumasin, mitte halbade kavatsustega kurikael.
Rääkimine aitab
Raskemate tagajärgede ärahoidmiseks on hea pöörduda juba enne probleemide teket vaimse tervise spetsialisti poole. Sageli ei ole tõsisemat sekkumist vajagi, kuid kogetust rääkimine ja mure jagamine saavad anda ohvrile kindlustunde, et temaga on kõik korras.
See on seda olulisem, et tihti ei teadvusta inimesed endale juhtunu mõju ja arvavad, et nendega on kõik hästi, kuigi see ei pruugi päris nii olla.
«Varguste ja sissemurdmiste ohvriks langemise tõenäosust saad vähendada sellega, et paigaldad korralikud turvauksed.»
Tasub teada – kõigil, kelle suhtes on toime pandud süütegu ning kellel on süüteoga seoses abivajadus, on õigus saada psühholoogilise abi teenuse kulude hüvitamist. Psühholoogilise abi teenuse kulude hüvitamisele on õigus ka süüteo ohvri pereliikmetel, kelle toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud.
Selle saamiseks tuleb ühendust võtta ohvriabiga, mille piirkondlike osakondade kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti veebilehelt. Kiirema abivajaduse korral või kui soovitakse suhelda anonüümselt, võib helistada ka ööpäevaringselt tegutsevale ohvriabi kriisitelefonil 116 006.
«Varguste ja sissemurdmiste ohvriks langemise tõenäosust saad vähendada sellega, et paigaldad korralikud turvauksed ja suled aknad ööseks või kodust ära minnes. Kindlasti on mõistlik liituda koduvalveteenusega, sest sageli peletab varga eemale ainuüksi turvasüsteemide nägemine või häire kuulmine,» lisas Tuul G4Sist.