Kaubandusketid kavandavad tuleval aastal 5–10-protsendist palgatõusu

Kassapidaja. Pilt on illustratiivne Foto: Eero Vabamägi

Eestis esindatud suuremad kaubandusketid kavandavad töötajatele tuleval aastal palgatõusu keskmiselt 5–10 protsendi ulatuses.

Esmaspäeval teatas Rimi, et tõstab uuest aastast kaupluste töötajate palgafondi 6 protsenti, investeerides töötasude tõusu üle 2 miljoni euro. Sarnases suurusjärgus kavatsevad palku tõsta ka teised kaubandusketid.

Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido kommenteeris BNSile, et palgafondi kasv ei ole keti puhul midagi erakorralist. «Seda ei tehta kampaaniakorras, vaid on iga-aastane ning keskmiselt kasvavad teenindajate palgad 5–10 protsenti aastas. Meil on ühistuid, kes teevad palgamuudatusi aastavahetuseti, kuid ka neid, kes teevad seda aasta keskel, seega siin mingit konkreetset reeglit ei ole,» selgitas Miido.

Ka Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul tehakse konkurentsivõimelise palgataseme hoidmiseks tööd iga päev. «Lõppeva aasta keskmine müügipersonali töötasu kasvas pea 11 protsenti, sama suurusjärguga jätkame ka tuleval aastal,» kinnitas Veski.

Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber tõi välja, et nii tänavu kui ka järgmisel aastal on Maximas palgatõusuks 8 protsenti. «Eeldatavasti tõstame palku ka 2024. aastal, kui palju täpsemalt, seda otsustame järgmisel aastal,» lisas ta.

Prisma Peremarketi personaliosakonna arendusjuhi Piret Lankotsi sõnul toimus viimane palgatõus oktoobris, tööturul toimuvat jälgitakse aga pidevalt ning vajadusel vaadatakse ka palku üle mitu korda aastas.

Samas märkis Lankots, et kõrge inflatsiooni ja kobarkriisi valguses on Prisma täheldanud kasvavat huvi tööle tulemise vastu ning tihti on tegemist just lisatöö otsimisega olemasoleva töökoha kõrvale. «Märgata on ka seda, et häid töötajaid liigub palju rendifirmade kaudu, kuid eelistame võimaluse korral palgata töötajaid otse. Oleme selleks kasutamas nüüd ka uut paindlikku muutuvtunnilepingu võimalust,» ütles Lankots.

Maxima personalijuhi sõnul on töötajatest puudu ennekõike väiksemates linnades – Türil, Jõgeval, Haapsalus, Jõhvis ja Tõrvas, ent ka Tartus ja Pärnus. «Olukord töökäte osas on oluliselt parem, kui näiteks aasta tagasi. Palju aitasid tööjõupuuduse leevendamisele kaasa ka Ukrainast saabujad,» sõnas Kimber.

Tööotsijad on vaatamata kasvavale tööpuudusele tema sõnul siiski valivad. «Paljud koondatud eelistavad enne uuele tööle asumist puhata. Eelistatakse neid töid, mis ei ole seotud klienditeenindusega. Kindlasti on oluline ka töötasu ja muud hüved,» tõdes Kimber.