:format(webp)/nginx/o/2022/06/09/14614864t1h2518.jpg)
Sel aastal said paljud Eesti investorid oma esimesed tuleristsed. Kui eelmine aasta läks ajalukku harukordse tõusu poolest, siis sel aastal kärssasid päris paljud alternatiiv-ja iduinvesteeringud ja röögatu hinnatõus jättis aina vähem kätte seda raha, millega investeeringuid teha.
Postimehe investorkülje lugejaid huvitasid mullu kõige enam aga järgmised teemad:
Elektri vastu ei saanud tänavu keegi. Lähed tänavale - räägitakse elektrist. Lähed kinnisvarainvestorite üritusele - räägitakse, kui palju keegi Eesti Energiale maksab. Lähed poliitikute juurde - ikka teemaks elektriarve. See aasta tõi inimesteni teadmise, et see elektribörs ei ole mingi börs. Ja kui varasemalt on valitsused öelnud, et nemad kohe mitte ei saa selle kapitalistliku turujõu vastu midagi teha, siis suve lõpuks ja 4000-eurose hinna peale läks nurin nii suureks, et leiutati universaalelekter. Eesti Energia hakkas selle pealt kohe kahekordset marginaali küsima ning leiutas mõne uue tasu juurde (ligi 2-eurone kuutasu).
Elektrihädad algasid juba mullu detsembris, siis tuli valitsusel kibekiiresti leida leevendusmeetmed, milleks sai osalt energiatasude kompenseerimine. Veebruaris teatas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium, et nüüd on kõik, rahval tuleb ise maksma hakata. Kuna energia hind ei tahtnud aga suvekuudel sugugi langema hakata, siis toodi mitmed kompensatsioonimeetmed hiljem ikkagi tagasi.
Oi kui valus oli tänavu autojuhtidel tankima sõita. Brenti toornafta barreli hind kerkis Ukraina sõja alguse järel ligi 140 dollarini. Selle loo kirjutamise ajal näitas hind taas taandumismärke ja oli 115 dollarit. Tänaseks on nafta hind langenud veelgi ja kaupleb 83 dollari juures.
Tööturg on tänavu püsinud üsna tugev, kuid siit-sealt on hakanud juba kärisema. Suvel tuli paar koondamist juurde, kuid suuremat sorti probleemid avaldusid sügise hakul puidutööstussektoris. Elekter ja puit läksid nii kalliks, et Euroopasse ei saanud seda enam endistviisi müüa ning selle hinnaga jaksasid vaid eestlased kaupa osta.
Eesti Pank avastas, et eestlased on miljonite eurode väärtuses kroone vahetamata jätnud.
Ukraina sõja alguses hakkas kõvasti langema ka ühisraha euro. Nende ridade kirjutamise ajal sai ühe euro eest 1,1 dollarit, aga suvekuudeks oli eurost veel vähem järgi ning ühisraha vajus alla 1 dollari taseme. Sügisel, kui Euroopa keskpank hakkas baasintressi kergitama, sai ka euro jõudu juurde ning on täna 1,06 dollari tasemel.
Tanklates möllava hinnatõusu kallal möllasid ka teised Euroopa rahvad ja nii mõnigi riik otsustas kütuseaktsiisi langetada. Saksamaal ei läinud eksperiment nii hästi kui oodati ning seda võeti ka Eestis kui märki, et aktsiisilangetust pole tarvis teha.
Ukraina sõja alguses avastati Euroopas mõnevõrra üllatusega, kui seotud oleme Venemaa majandusega ja kui sõltuvad Venemaa toormest. See tõi kaasa tormijooksu mitte-vene kaubale, ajutised nappused ning aitas kergitada Euroopa hindu.
Eesti pankadele ei meeldi sularaha ning enamus neist on pannud piirangu peale, kui palju võib raha iga kuu pangaautomaadist välja võtta. Swedbankis on see summa näiteks 10 000 eurot. See tekitas rahvas küsimusi: mis see panga asi on, kas ma võtan välja sularaha või arveldan internetipangas. Selgub, et pangad võivad piirata, palju tahavad, sest seadus ütleb: pank peab sularaha andma, kuid ei ütle, kui palju tuleb inimesele tema enda raha välja anda. Abi saab vaid pangakontorisse minnes.
Otsus tuli suvel ära ja keeld jõustub 2035. aastast, siis enam uusi bensiini-ja diisliautosid müüa ei tohi. Võta elekter või jäta. Mitmed autotootjad on ajast ette rutanud ning pakuvad juba ainult elektri- või hübriidautosid. Põhjuseks toodi Euroopa Liidus tehtav rohepööre, millega soovitakse inimesi suunata kliimasõbralikuma elustiili suunas.
Ka see uudis oli seotud Ukraina sõjaga: veebruarikuus kerkisid tootjahinnad Euroopas 31%.
Venemaale ei meeldinud, et Ukraina sõja puhkedes mitteresidendid Venemaa väärtpabereid põhja müüma hakkasid ja keelasid müügi lihtsalt ära.
Kui Euroopa Liidus jõustus Venemaa nafta meritsi sissetoomise keeld tänavu detsembris, siis Hiina tegi seda veebruarikuus. Piirang siiski kaua ei kestnud.
Baasintressi kukutati 11%, et riik saaks rahulikumalt sõda edasi pidada.
Peale Ukraina sõja algust avastasid paljud pangad, et neil on Venemaa äridega seotud laenud. Mida teha? Swedbank läks Euroopa Keskpanga juurde nõu küsima, kuidas lööki pehmendada.
Börsifirmade juhtidel ei tule karta ei inflatsiooni ega Eesti Energia elektriarvet - sellisest rahast saab enamus eestlasi vaid unistada.
Suvel tegi Euroopa Keskpank ajaloolise otsuse ja hakkas baasintressimäära kergitama. Ühes sellega kerkis ka euribor. Kui viimane oli aastaid nullis, siis tänaseks on kuue kuu euribor, millega on seotud suurem osa kodulaene, kerkinud 2,5% juurde.
Sel aastal ei tahtnud paljud investorid oma investeerimiskontot avadagi, sealt vaatas vastu teinekord üsna kole pilt. LHV pensionifondide Andres Viisemann rääkis, mida tema börsidel näeb ja mida tegema peaks. Ka LHV pensionifondid ei jäänud hädadest puutumata, vajusid nii aktsia- kui ka võlakirjafondid ning pääsu polnud kellelgi.
Swedbank muutis oma pensionifondide loogikat, nii et kõik, kes seal raha koguvad, peaksid uuesti üle kontrollima, mis nende pensionifondis toimub, et hiljem halbu üllatusi vältida.
Mõnes riigis ei karda regulaatorid suurte firmade vastu ristiretkele minna. Vähki tekitav ravim korjati turult ära juba 2020. aastal, aga see ei päästa võimalike kahjunõuete eest ei Sanofit, Glaxo-Smithkline'i, Pfizerit ega mitut teist ravimitootjat.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)