Rail Balticu maksumus on tõusnud 1,8 miljardi euroni

Rail Balticu (RB) Eesti trassi maksumus on tänavuste hinnatõusude tulemusel kasvanud hinnanguliselt 1,8 miljardi euroni, selle lõplikku maksumust ei julge täna keegi prognoosida. Riigikontroll hoiatab aga ehitustegevuse edenedes tekkida võiva ehitusmaavarade puuduse eest.

Eelmisel aastal tõdeti, et RB projekt on esialgsest ajakavast viis aastat maha jäänud ja esialgse 2026. aasta asemel seati raudtee valmimise sihiks 2030. aasta. Peamiseks probleemiks on põhitrassi projekteerimise venimine - riigikohus tühistas paar aastat tagasi Pärnumaale kavandatud trassilõigu, lisaks ka Hispaania töövõtjaga seonduvad probleemid kahel põhitrassi lõigul.

«Vastab tõele, et raudtee põhitrassi projekteerimine on kulgenud vaevaliselt,» nentis RB Eesti juhatuse esimees Anvar Salomets. «Täna peame võtma objektiivsetest asjaoludest tingituna viimast, mida olemegi teinud. Niipea, kui meil on olemas piisavalt küps projekt, üritame selle ehitushankeni viia ja ka ehitama asuda.»

Finantseerimise osas ja ka ehituslikult on mahajäämus Salometsa sõnul olnud pigem väike, kuigi mitte kõik pole plaanipäraselt läinud. «Mahajäämuse peamine tegur on olnud ikkagi projekteerimine, mis ka meie maade omandamist ja ehitustegevust ootel hoiab. Geopoliitiline olukord on olnud teine põhjus,» lausus ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) hindab RB tänavust arengut rasketele oludele vaatamata pigem heaks, ehkki projekteerimise mahajäämus on jätkuvalt probleemiks.

«Projektlahenduste puudumisel kannatavad nii maade omandamine kui ehitamine,» ütles MKMi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samas valmivad projektlahendused alamlõikude kaupa, mis võimaldab neid jooksvat ehitusse anda. RB põhitrassi projektlahendused peavad praeguse ajakava kohaselt valmima 2024. aasta lõpuks. Rail Balticu valmimine on jätkuvalt kavandatud 2030. aastaks.

Turu seis soosib RB ehitust

Aasta esimeses kvartalis ja otsapidi ka teises paistis, et Venemaa sõjategevus tekitab täiendavaid viivitusi just tarneahelates, materjalide kättesaadavuses, kuid turg on aasta jooksul olnud väga kohanemisvõimeline ning ka tihe konkurents turul, kus muude taristuobjektide ehitamine on praegu pigem tagasihoidlik ja see on Rail Baltica projektile kasuks.

«Loomulikult mõjutab meid ka hinnatõus, ülikõrge inflatsioon – nii volatiilses majanduskeskkonnas on ka töövõtjatel keeruline riske võtta või siis hinnastatakse neid riskide talumatult kõrgelt,» rääkis Salomets.

Seda said nad tunda Ülemiste terminali esimese hankega, kus läksid turule püüdma ühte suurt peatöövõtjat. Tänaseks on nad valinud teise lähenemise ja vähemalt praegu tundub Salometsa sõnul, et see lähenemine võib ennast ka õigustada.

Mõned nädalad tagasi kuulutati välja põhitrassi esimese lõigu ehitushange, mille ehitus peaks käima minema 2023. aasta suve lõpus-sügise alguses. Paar aastat tagasi võeti vastu strateegiline otsus hakata raudtee ehitamist lahendama ristumistest, mis on võimaldanud vähem kui 1,5 aastaga ehitada valmis viis ristumist ning teist sama palju on praegu ehituses.

Maksumus aina kasvab

Eelmisel aastal hinnati RB eelarvepuudujäägiks aastaks 2030 300-500 miljonit eurot. Täna on arvestuslikuks suurusjärguks RB Eesti osa kohta 1,73 miljonit eurot, kuid endiselt saab siin tõekriteeriumiks olema ehitushange ja see, millise kalkulatsioonini jõutakse siis, kui põhitrassi tehniline projekteerimine on joone alla saanu. RB maksumust on täiel määral võimalik uuendada põhiprojektide valmimisel 2024. aastal.

«Siis selgub, kas see jätab ruumi teatud lahenduste optimeerimiseks, mis võimaldaks ka konservatiivsemalt tegutseda,» märkis Salomets. «Seniste ehitushangete pealt näeme, et oleme suutnud ristumiste ehitamise osas üldjoontes püsida eeldatud hinnagraafikus.»

Sel aastal on MKM haldusala asutused Rail Balticu ning sellega seonduva taristu rajamisse investeerinud enam kui 40 miljonit eurot. Kokku on Eesti riik RB rajamisse nii Euroopa Ühendamise Rahastu kui ka sellega kaasneva omafinantseeringu vahendeid investeerinud enam kui 100 miljonit eurot.

«Võib öelda, et RB rajamine on hoo sisse saanud,» ütles Kaunissaare. Vastavalt riigi eelarvestrateegiale aastateks 2023-2026 on RB rajamiseks Eestis planeeritud ligi miljard eurot, sellest 2023. aasta riigieelarves ligi 150 miljonit eurot.

Aastani 2025 on Eestis planeeritud RB ehituseks 1,2 miljardit eurot. Need investeeringud on rahaliselt kaetud vastavalt riigieelarve strateegiale ja selles kajastuvad juba saadud Euroopa Ühendamise Rahastu vahendid koos Eesti omafinantseeringuga, ELi taasterahastu, Ühtekuuluvusfondi ning ka uue Euroopa Ühendamise Rahastu (2021-2027) prognoos.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hendrik Hololei kinnitusel on RB Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) jaoks üks olulisemaid märgilisi objekte ja selle rahastamisest ei taganeta ka Ukraina sõja valguses, sest see ühendab nelja, kaudselt viit, Euroopa Liidu riiki.

«Sõda on andnud sellele projektile uue mõõtme sõjalise mobiilsuse ja geopoliitilises kontekstis ja selle rahastust jätkub, sest see on Euroopale vajalik projekt,» kinnitas Hololei Postimehe otsesaates. «Need rahad, mis on projekti jaoks eraldatud, tuleb efektiivselt ära kasutada, me ei saa jätta sentigi kasutamata, sest muidu me ei saa küsida täiendavat rahastust, kui varasem raha on kasutamata.»

Uus probleem

Riigikontroll tõi tänavuse auditi käigus välja, et kui Eesti asuks täitma oma kohustusi Euroopa Liidu ees ja hakkaks ehitama nii neljarealisi maanteid kui ka Rail Balticut eesmärgiga need 2030. aastaks valmis saada, siis seisaks me juba mõne aasta pärast silmitsi kohalike ehitusmaavarade defitsiidiga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjensi sõnul Eestis maavarasid on, kuid probleemiks on ehituslubadega antud kõrgema kvaliteediga ehitusmaavarade varude seis eelkõige Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal, kus on oodata nõudluse kasvu.

«Pidevalt tehakse geoloogilisi uuringuid, mille tulemusena võetakse uut varu arvele ja antakse uusi kaevandamislubasid ehk kaevandatav varu muutub pidevalt,» lausus Jürjens.

Praeguste prognooside kohaselt koondub suurim ehitusmaavarade vajadus aastatele 2026–2027, kui nõudlus ehitusmaavarade järele kasvab 2025. aastaga võrreldes üle 2,3 mln m3 aastas ning ainuüksi Rail Balticu raudteetrassi ehitamine tõstab ehitusmaavarade vajadust 0,1 miljonilt kuupmeetrilt 2022. aastal 2,4–2,8 miljoni kuupmeetrini aastas perioodil 2023–2028.

Rail Baltic jookseb Tallinnast Poola piirini

Rail Baltic on elektrifitseeritud 1435 mm rööpmelaiusega raudteeliin reisijate ja kauba veoks Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Reisijateveo kiiruseks on planeeritud 249 km/h ja kaubaveo kiiruseks 120 km/h

Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.