Telia vaidleb riigi kiire interneti plaanile vastu: inimtühjadesse piirkondadesse pole mõistlik ühendust luua (1)
22. detsember 2022, 10:02
Telia Eesti hinnangul pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud Eesti lairiba plaani aastaks 2030 uuendatud versioonis läbi mõeldud selle ellu viimise täiendavad finantseerimisallikad.
MKM koostas strateegia «Eesti digiühiskond 2030» uuendatud versiooni, praegu on käimas plaani üle avaliku arutelu. Plaani eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid.
«Hetkel on plaan küll ambitsioonikas, kuid suur osa plaanist endiselt rahalise katteta. Järelikult on riigil vaja kas leida vajalikud katteallikad ja/või muuta plaani eesmärgid realistlikumaks. Arvestada tuleb ka muutuvaid asjaolusid nagu näiteks kiire inflatsioon ja hinnatõus või linnastumine. Seega võib osutuda otstarbekaks asendada kogu Eesti katvuse plaan näiteks Eesti asustatud piirkondade katmisega või aastaringses kasutuses olevate majapidamistega,» leiab Telia juriidilise üksuse direktor Kristiina Maasik ministeeriumile saadetud kirjas.
Inimtühjadesse kohtadesse pole ühendust vaja
Tema sõnul pole otstarbekas katvust luua ja lairibaühendusi rajada sinna, kus inimesed ei ela või ei kus nad ei soovi internetiteenust kasutada. «Erasektori vahenditest on vähemalt Telia poolt juba seni väga ulatuslikult investeeritud neisse piirkondadesse, kus on investeeringute tegemine olnud äriliselt otstarbekas. Samast põhimõttest lähtume ka edasiste investeeringuplaanide tegemisel,» selgitas Maasik.
Maasiku hinnangul ongi plaani puuduseks veel, et see ei motiveeri sideettevõtteid uute võrkude rajamisse ja olemasolevate kaasajastamisse investeerima. «Plaani eesmärkide ellu viimisel mängivad olulist rolli sideettevõtted. Lisaks riigi toetusmeetmetele on ka sideettevõtete enda panus uute võrkude rajamisse ja olemasolevate kaasajastamisse väga oluline. Laibaplaani eduka ellu viimise tagamiseks tasub riigil toetada omalt poolt sideühenduste loomise lihtsustamist ja otsida võimalusi sideettevõtjate kulubaasi vähendamiseks ning investeerimishuvi säilitamiseks,» rõhutas jurist.
Ta hoiatas, et investeerimiskindluse kadumine võib tähendada, et erasektori investeeringud vähenevad ja riigil tuleb endal veel rohkem investeerida või plaani realiseerumine lükkub veelgi kaugemasse tulevikku. «Seega on stabiilne ja atraktiivne investeerimiskeskkond meile ja seeläbi ka Eesti tarbijaile ja digiühiskonna arengule väga oluline,» toonitas Maasik.