Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Nõuanded kinnisvarainvestorile: igasugune kinnisvara üüriinvesteeringuks ei sobi

Copy
Üürikinnisvarana eelista korterit, kus ka ise elada tahaksid: üürnik otsib endale kodu, mitte lihtsalt nelja seina. 
Üürikinnisvarana eelista korterit, kus ka ise elada tahaksid: üürnik otsib endale kodu, mitte lihtsalt nelja seina. Foto: Liis Treimann

Pakkumine üüriturul on nõudlust tasapisi ületamas ning üüriinvestoril tuleb teha veelgi teadlikumaid ja kaalutletumaid valikuid. Millist kinnisvara pigem vältida ning kuidas teha parim võimalik otsus, sellest räägivad Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane ja Domus Kinnisvara kutseline maakler Kristiina Susi.

Kui analüüsida äsja müüki tulnud kinnisvara hinnataset, siis paari aasta jooksul ehitatud korterid pole üürileandja vaatenurgast hea investeering, sest tootluse marginaal võib olla miinuses, kuna üürihind on langenud, kinnisvara hinnatõus pidurdunud ja laenuintressid tõusnud. «Uhiuued korterid on aga olnud investorite sihtmärgiks, kuna pealtnäha tundub risk ju mõnevõrra väiksem kui vanemas majas asuva magalarajooni korteri puhul,» ütles Rebane.

Samas on ka uue või uueväärse kinnisvara üürihind turul kõrgeim, mistõttu pole see hetkel nii atraktiivne. Seepärast soovitab Rebane vaadata ka keskmisest odavama kinnisvara suunas, mida saab võimaluse korral remontida.

Kuidas omadega plussi jääda?

Üks osa üüriinvestoreid vaatab ka suurematest linnadest väljapoole, kus hinnad on olulisemalt madalamad ning võivad tähendada vaid neljakohalist väljaminekut. «Siin pole midagi kaotada, kui ostutehing tehakse ära ning sinna leitakse sobiv üüriline, kes maksab küll minimaalset üürisummat, kuid tootluse mõttes on see protsent siiski atraktiivsem kui Tallinna kesklinnas,» rääkis Rebane.

Just Tallinnasse kerkinud eksklusiivset kinnisvara tasuks investoril hetkel hoolikalt kaaluda, sest selle ostuhind ja saadav üüritulu ei pruugi olla heas seoses. «Kui me võtame näiteks Kalaranna kvartalisse soetatud kahetoalise korteri, mille hind oli 350 000, siis seda 2000 euroga välja rentida on pigem keeruline ning võib investorile tähendada korralikku miinust,» ütles Rebane.

Rebane lisas, et praegu on näha, et 1000–1500 eurot kuus on teatud sihtgrupp võimeline veel tasuma, kuid üle selle läheb sobiva üürilise leidmine juba keeruliseks.

Kas tasub kasutada vahendajat?

Kuigi paljud eelistavad osta, müüa ja üürida kinnisvara ilma vahendajateta, võib kinnisvarasse investeerides olla maakleri kasutamisel mitmeid plusse. Domus Kinnisvara kutselise maakleri Kristiina Susi sõnul tasub kinnisvaramaakleri abi kasutada vara õiglase väärtuse välja selgitamisel, kinnisvara dokumentatsiooni kontrollimisel, ehitusliku seisundi kontrollimisel, õige üürihinna ja sobiva ning kontrollitud taustaga üürniku leidmisel, jne.

Kuna esialgu tühisena näivad muudatused-parendused võivad osutuda suureks takistuseks, näiteks siis, kui ostu finantseeritakse kodulaenuga, oskab kompetentne kinnisvaramaakler õigetele detailidele tähelepanu juhtuda ning probleeme varakult ennetada.

«Olgu see siis näiteks avatud elutuba-köök, mille tegemisel on jäänud muudatused seadustamata, puuduv juurdepääsutee kinnistule, servituut või vesi, mida saadakse hoopis naabri kaevust. Kõik sellised olukorrad võivad kaasa tuua palju segadust,» rääkis Susi.

Tagasi üles