/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/12/21/15040081t1h6943.jpg)
Rahandusministeerium esitas riigikantseleile kohaliku omavalitsuse (KOV) üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimuste ja korra muutmise eelnõu, millega tehakse mitu muudatust toetusfondi määruses.
Riik kavandab muudatusi omavalitsuste toetusfondi jaotuses
Fondiga suurendatakse üldhariduskooli õpetaja tööjõukulude ja kultuuriranitsa toetuse määra, muudetakse koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse saamise tingimusi, laiendatakse hüvitatavate rahvastikutoimingute nimekirja ning lisatakse 2023. aastaks pikaajalise hoolduse rahastamise jaotamise meede, selgub eelnõu seletuskirjast.
Matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse meetmed tunnistatakse 2024. aastast kehtetuks, kuna vastavad vahendid liiguvad kohalike omavalitsuste tulubaasi.
Haridustoetuse määrade suurendamine võimaldab tõsta iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta antavat toetust 2192 eurole kuus ja kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetust 2023. aastal 9,6 eurole aastas.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse tingimuste sidumine vähendab KOV eelarve survet ja suurendab õpetajate motivatsiooni nõutud kvalifikatsiooni omandada. Toetuse saamiseks peab omavalitsus tagama, et lasteaiaõpetajana töötavate isikute töötasu alammäär on vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga ning sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.
Matusetoetuse ning asendus- ja järelhoolduse toetuse tulubaasi tõstmisega, suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse sõnastuse muutmisega ning rahvastikutoimingute nimekirja täiendamisega viiakse toetusfondi määrus kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega ja 2023. aasta riigieelarve seadusega, sealjuures määruse muudatused täiendavat mõju ei avalda.
Pikaajalise hoolduse toetus aitab vähendada teenuse saajate omaosalust ning parandada teenuste kättesaadavust. Lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavamaks muutmisele võimaldab see pakkuda suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hooldusele liikumist, samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust.
Kohalik omavalitsus saab toetust kasutada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete koormust. 2023. aastal eraldatakse vahendid toetusfondi kaudu, ent 2024. aastast alates laekuvad vajalikud vahendid läbi tulumaksu ja tasandusfondi.
Üldhariduskoolide pidamiseks antavad vahendid toetusfondist on veidi üle 468,3 miljoni euro, koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on 15 miljonit, matusetoetuseks on planeeritud 4 miljonit, asendus- ja järelehoolduse toetuseks üle 21,3 miljoni euro. Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks 2,65 miljonit eurot, rahvastikutoimingute hüvitiseks 1,127 miljonit eurot ning pikaajalise hoolduse korraldamiseks 39,2 miljonit eurot.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023, väljaarvatud matusetoetus ning asendus- ja järelhoolduse toetus, mis jõustuvad 1. jaanuarist 2024.