Tallinn loob Ülemistele uue transpordisõlme

Tallinna Tehnikaülikooli transpordiprofessor Dago Antov Rail Baltica tulevase terminali asukohas, Ülemiste raudteejaama lähedal. Dago Antov, transport professor of Tallinn University of Technology, at the location of the future terminal of Rail Baltica, near Ülemiste railway station. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu / Scanpix

Tallinna linnavalitsus kehtestas Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu. Planeeringu järgi luuakse Ülemistele eri liikumisviise ühendav transpordisõlm, millega peaks paranema oluliselt ühistranspordi kasutusmugavus ning muutuma inimmõõtmeliseks piirkonna avalik ruum.

Abilinnapea Madle Lippuse sõnul toetab Ülemiste ühisterminali loomine Tallinna strateegilist eesmärki suunata rohkem inimesi pealinna regioonis liikuma ühissõidukitega, jalgrattaga või jalgsi, sest muudab ümberistumised ja liikumisteed senisest hoopis mugavamaks. «Lisaks terminalihoone kavandamisele pöörab planeering tähelepanu ka kvaliteetse avaliku ruumi loomisele: linna eesmärk on terminali ala ruumiline sidumine Peterburi tee ja sealt edasi kesklinnaga ning loomulikult ka lennujaamaga,» ütles Lippus.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on Ülemiste asumisse rajatav Rail Balticu rahvusvaheline reisiterminal kahtlemata kogu raudteeprojekti jaoks märgiline ehitis. «Arhitektuuriliselt silmapaistvast terminalihoonest kujuneb väärikas värav meie pealinnale, mis aitab ühtlasi siduda kokku erinevad transpordivõimalused. Oleme juba alustanud terminali ehitamiseks vajalike hangetega ning loodame 2023. aastal ehitusega alustada,» lisas Salomets.

Detailplaneeringu ala hõlmab kokku ligi 11,5 hektarit Lasnamäe Ülemiste asumis. Planeeringuga on kavas lubada ehitada Peterburi tee äärde Ülemiste reisiterminal, bussijaam ja ärihoone ning muuta trammitee asukohta, millega tagatakse parem ja mugavam ühendus teiste transpordiliikidega. Samuti luuakse mitu linnaväljakut ning liikumisteid jalakäijatele ja ratturitele.

Kava kohaselt hakkaks ühisterminal teenindama Ülemiste jaamast alguse saavaid ja jaama läbivaid rongiliine nii Eestis praegu kasutusel oleva 1520- kui ka Euroopas valdava 1435-millimeetrise vahega rööbastel, samuti bussiliiklust. Uue terminalihoone juurde peaks kuuluma kolm terminalist või ka otse raudteealuselt linnaväljakult ligipääsetavat perrooni. Detailplaneeringu järgi pääseb terminali trammiga ja mitut teed pidi.

Lahenduse aluseks on 2019. aastal toimunud ideekonkurss Ülemiste reisiterminali hoone arhitektuurse lahenduse saamiseks, mille võitis Zaha Hadid Architectsi ja Esplan OÜ ühistöö. Planeeringuga on kavas integreerida äripindu ja avalikke teenuseid. Kavandatav avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Lahenduse alus on lihtne ja mõistetav liikumistee ja reisijate sujuv visuaalne juhendamine. Liiklusmüra vähendamiseks on kavas kehtestada piiranguid raskeliiklusele ja sealhulgas bussiliiklusele, seada sõidukitele piirkiirus 30 kilomeetrit tunnis ja projekteerida trammiliiklus sujuvana.

Terminal peab valmima 4 aasta pärast

Detailplaneeringu koostamist alustati konkursi võidutöö põhjal 2020. aasta märtsis, eskiislahendus on olnud avalikul väljapanekul ja seda on korduvalt arutatud huvitatud osapoolte ning kohalike elanikega.

Tallinna linn on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlminud koostöökokkuleppe Ülemiste reisiterminali ja ümbritseva ala arendamise kohta, et tagada terminali ja lähiümbruse väljaehitamine 2026. aasta lõpuks. Tallinna linnavaraamet ja riigi maa-amet teevad koostööd detailplaneeringu alal vajalike eraomandis olevate maade omandamiseks ning linnavaraamet jätkab maade omandamise läbirääkimisi.