/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/23/13743350t1h991c.jpg)
Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu teatel on heitekaubandus on loogilisem, mõistlikum ja õiglasem kui Eesti praegune mootorikütuste maksustamine.
Õliühing: heitekaubandus on õiglasem kui mootorikütuste maksustamine
Õliühing leiab, et Eesti majanduse konkurentsivõimele on transpordikütuste heitekaubanduse süsteem õiglasem ja mõistlikum kui planeeritud diislikütuse aktsiisitõus. Juhul, kui mõlemad planeeritud meetmed realiseeruvad, siis toob see diislikütusele ligi 30-sendise hinnalisa.
Kui täna olid parlamendierakonnad kokku lepitud heitekaubanduse süsteemi rakendumise osas skeptilised, siis õliühingu tegevjuht Mart Raamat väljendas nördimust riigi tegevuse peale.
«Selle asemel, et silmi pööritada ELi poliitikavalikute pärast, peaksid meie poliitikud peeglisse vaatama. Parteidel pole seni olnud probleem raske käega makse lajatada – mootoribensiini aktsiis on meil vabatahtlikult 10 senti kõrgem kui näiteks Leedus. Diislikütuse maksukoormus on meil hetkel küll naabritega võrreldav, kuid seda kahjuks ajutiselt. Lähiaastatel tõuseme taas viie kõige kõrgema maksumääraga Euroopa riigi hulka,» nentis Raamat.
Kütusesektori esindaja hinnangul on nii keskkonna kui ka majanduse jaoks mõistlik, et Eesti kütusepoliitika oleks sarnane lõunanaabritega. Ta meenutas, et kui 2016. aastal tõsteti hüppeliselt diislikütuse aktsiisi, siis mingisugust reaalset mõju sellel ei olnud.
«Maksuraha liikus lõunapiiri taha ning veondussektori kadunud konkurentsivõime tõttu hakkasid meie teedel liikuma võõraste numbrimärkidega veokid,» jätkas Raamat. «Mingisugust võitu kliimaseisundile tuvastada ei olnud võimalik – kaotasid nii meie inimesed, majanduse konkurentsivõime kui ka riigieelarve laekumised.»
Õliühingu tegevjuhi hinnangul oleks äsjase kokkuleppega mõistlik ümber vaadata ka valitsuse plaan aktsiise taas tõstma asuda. «Loomulikult on riigieelarve tulud samuti väga tähtsad, kuid praegu tooks planeeritud maksutulu meile heitekaubandus ja sisuline vajadus aktsiisitõusudega edasi liikuda kaob ära.»
Raamat sõnas, et heitekaubandus on Eesti ettevõtete jaoks märksa õiglasem kui riigi praegune maksupoliitika «Kuna heitekaubandus kehtiks võrdselt nii meile kui ka naabritele, siis konkurentsipositsiooni osas me midagi ära ei annaks. Kurb, et Euroopa Liit teeb Eesti konkurentsivõime jaoks rohkem ära, kui meie oma parteid.»
Riigikogu võttis detsembris vastu aktsiisiseaduse muudatuse, mis näeb ette, et diislikütuse aktsiisimäär tõuseb 49,3 sendile liitri kohta 2027. aasta maist. Praegu kehtib diislikütusele aktsiisimäär 37,2 senti liitri kohta.