Magnetic MRO: välistalentide Eestisse meelitamiseks oleks vaja ingliskeelset kutseõpet

Magnetic MRO. Foto: Sander Ilvest

Tehnilise haridusega töötajate, sealhulgas inseneride puuduse leevenduseks tuleks muuta välismaalaste seaduse palganõuet, toetada senisest enam ka ettevõttesisest õppimist ning suurendada kutseõppes ingliskeelsete programmide hulka, sõnab Magnetic MRO personalijuht Ene Krinpus.

Kommertslennukitele täishooldusteenust pakkuvas ettevõttes Magnetic MRO on suurim puudus just kogenud lennuinseneridest. «Noored ei huvitu enam nn kätega töötamisest ja kõik tahavad saada vaid ärijuhtideks või IT-spetsialistideks. Võib-olla liialdan, aga ka gümnaasiumi reaalainete programmid on aastatega nõrgemaks jäänud, mis tähendab, et aina vähem ja vähem noori jõuab edasi reaalteadusi õppima,» nendib ettevõtte personalijuht Ene Krinpus inseneride probleemist laiemalt rääkides.

Magnetic MRO peakontor ja lennukite hooldusangaarid asuvad Tallinna lennuväljal ning rohkem kui 20 tegutsemisaasta jooksul on ettevõte kasvanud 500 töötajaga rahvusvaheliseks ettevõtteks. Hetkel on ettevõttes vabu töökohti ca 30 ning valdav osa neist on tehnilised ametikohad. «Otsime lehtmetalli insenere, lennukõlbulikkuse insenere ja ka reaalselt lennuki peal töötavaid litsentseeritud insenere,» loetleb Krinpus. Sarnaselt mitmetele teistele ettevõtetele kimbutab ka Magnetic MROd inseneride puudus. «Hetkel värbame 4-5 lennukõlbulikkuse inseneri, vajaksime ligi 10 lennukiinseneri ja samal hulgal ka kogemustega lehtmetalli insenere,» lisab ta.

Arvestades ettevõtte tegutsemisvaldkonda, on ligi 70 protsenti ettevõtte töötajatest tehnilise haridusega. Lisaks sellele, et tehnilise haridusega töötajate leidmine on ka laiemalt ettevõtetele suur väljakutse, tuleb lennukite hooldusettevõtte puhul arvestada ka spetsiifilise valdkonna eripäradega. «Lennundus on väga konservatiivne ja traditsiooniline sektor. Innovatsioon on väga pikaajaline protsess,» kirjeldab Krinpus.

Lühiajaline töötamine pole atraktiivne

Töötajate otsingul pannakse enim rõhku kohalike talentide värbamisele, kuid ka siin on Krinpuse sõnul jõutud olukorrani, kus sobiva ettevalmistusega inimesi Eestist lihtsalt ei leia. «Eestis lihtsalt ei ole piisavalt meile vajalikke inimesi, sest lennundusinsenere tuleb õppeasutustest väga vähe. Koolitame ka ise töötajaid, aga meie ressursid on piiratud. Kuna ettevõte ja äri kasvab ning muutub üha keerukamaks, vajame rohkem ja rohkem erialaeksperte,» selgitab Krinpus.

Seetõttu värvatakse üha aktiivsemalt talente just väljastpoolt Eestist. Krinpuse sõnul on 30 protsenti tehnilistest töötajatest tulnud ettevõttesse välisriikidest: peamiselt naaberriikidest, aga ka Ukrainast, Inglismaalt, Lõuna-Aafrikast ja Ameerikast. «Meil  töötab inimesi enam kui 20 erinevast riigist,» lisab ta.

Krinpuse sõnul on paljud välismaalased jõudnud Magnetic MROsse tööle tänu headele soovitustele ning kontaktivõrgustikule. «Lennunduses toimub inimeste värbamine väga palju n-ö soovituste kaudu. Kindlasti aitavad kaasa ka erinevad tööportaalid ning meie ettevõttesisene ekspertteadmine.»

Et välisvärbamine moodustab ettevõttesse töötajate leidmisest märkimisväärse osa, on ka Magnetic MRO põrkunud kokku Eesti seadustest tulenevate piirangutega. «Nagu kõigil teistel ettevõtetel, kes pole IT-ettevõtted, on ka meil probleeme elamislubade saamisega. Kui õigel ajal jaole ei saa, võib juhtuda, et kvoot saab silmapilkselt täis. See on pannud piirangu näiteks väljastpoolt Euroopat inimeste värbamisele,» selgitab Krinpus.

Ettevõte pakub ka lühiajalise töötamise võimalust, kuid Krinpuse sõnul ei anna see välistalentidele kindlustunnet ning pole seega ka atraktiivne. «Meie valdkonnas on kandidaadid tihti skeptilised vaid lühiajaliste viisade puhul ja ei võta kolimist ette enne kui n-ö kindlat ja pikaajalist pakkumist ei ole,» selgitab Krinpus.

Rohkem ingliskeelseid õppekavasid

Magnetic MRO personalijuhi sõnul tuleks leevendada välismaalaste seaduses sätestatud palganõuet. Täna on välismaalasest töötajate palgakriteeriumiks kehtestatud 1,5 kordne Eesti keskmise palga määr, kuid Krinpuse sõnul aitaks kindlasti kaasa, kui palganõuet alandatakse ühekordse keskmise palgani. «See võimaldaks lihtsamini sisse tuua oskustööjõudu kolmandatest riikidest ning on aus ka kohaliku tööjõu suhtes,» lisab Krinpus.

Samuti võiks rohkem rahastust ja tuge ka riigi poolt anda kutseharidusele ja töökohapõhisele õppele, mis võimaldaks Krinpuse sõnul inseneeria valdkonda populariseerida ja võimaldaks jõuda ka nendeni, kes sooviksid insenerid olla kuid, kes sooviksid ka suuremal määral ise käed mootoris töötada. «Näiteks oleks lahenduseks doteerida (ümber)õppevorme ning pakkuda erinevaid praktika- või stazöörivõimalusi inimestele,» selgitab Krinpus.

Krinpuse sõnul tuleks kasuks ka see, kui tekiksid inglise keelsed kutseõppe programmid. «Kui vähemalt mõni tehniline kutseõppe eriala oleks inglise keeles, annaks see palju juurde. Fakt on, et võrreldes Lääne-Euroopaga, ei ole me väga atraktiivne riik, kus töötada – seda nii geopoliitilises kui ka majanduslikus mõttes. Palkadega me Prantsusmaa ja Saksamaaga ei võistle. Seega kui suudame pakkuda häid õppevõimalusi, aitaks see meie atraktiivsusele ning inseneripuudusele kindlasti kaasa,» selgitab Krinpus.