Keskpank hoiatab: riik on järgmise eelarve laekumiste osas liiga optimistlik

Eesti Pank. Foto: Joosep Pank

Eesti Panga prognoosimeeskonna juhi Rasmus Kattai sõnul on keskpanga ja rahandusministeeriumi prognoos riigi 2023. aasta kulude osas olnud üldiselt kattuv, aga tulude laekumise osas on keskpanga ootused riigi omadest märgatavalt pessimistlikumad.

2023. aasta riigieelarve on koostatud eeldusel, et nominaalne puudujääk on 3,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eesti Panga teisipäeval avaldatud prognoosi kohaselt kujuneb puudujääk aga 4,6 protsendi suuruseks, mis suurendab tulevikus riigi intressikulu märkimisväärselt.

Kattai sõnul erineb keskpanka nägemus rahandusministeeriumist just maksutulude laekumiste osas. «Eelarvepuudujääk on positsioon SKP-st ja nagu me teame, ka SKP väljavaated võivad olla erinevad. Viimasel ajal on tõesti rahandusministeeriumi ja keskpanga hinnangud nominaalsele SKP-le on olnud mõnevõrra erinevad. Kulude poole pealt oleme läbivalt oma prognoose tehes kasutanud sisuliselt samu eeldusi, mida valitsus on ise ette näinud ja mida riigieelarvesse kavandanud, eelarve tasakaalu näitaja tuleb eelkõige sellest, et milline on nägemus tuludest,» selgitas Kattai pressikonverentsil.

Ka rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond) nentis möödunud neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et tuleva aasta riigieelarve tasakaal on suur murekoht ja riik peab püüdma defitsiiti hoida alla Euroopa Liidu (EL) poolt antud 3-protsendist piirmäära.

Eesti riigi 2023. aasta eelarve on prognoositult 2,6-protsendises struktuurses puudujäägis, ent 3,9-protsendises nominaalses puudujäägis, mis ületab EL-i lubatut.

Riigikogu võttis 8. detsembril vastu 2023. aasta riigieelarve, mille tulude kogumaht on 15,6 miljardit eurot ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot.