Sikkut: Eesti jaoks ei ole hinnalae lahendus ideaalne

Eesti esindus tänasel Euroopa Liidu energeetikaministrite nõukogu istungil. Foto: Euroopa Liit

Euroopa Liidu energeetikaministrid jõudsid tänasel nõukogul kokkuleppeni ajutise gaasituru korrektsioonimehhanismi ehk hinnalae kehtestamise osas. Liikmesriigid seadsid gaasi hinnalaeks 180 eurot/MWh.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul oli kompromissi leidmine keeruline, kuid sõja ajal oli oluline ühtsuse hoidmine ja kokkuleppe saavutamine. Tema sõnul tulevad järgmised talved Euroopa Liidule gaasi seisukohast suure väljakutsena ning turu toimimisse sekkumine ei tohi seada ohtu varustuskindlust.  

«180 eurot/MWh on selge kompromiss ja vastu tulid nii kõrgema kui madalama hinna pooldajad. Eesti jaoks ei ole tänane lahendus ideaalne, kuid olulisem oli leida ühtne lähenemine ja mul on hea meel, et kehtestati ka kaitsemeetmed, et vältida olukorda, kus liiga madal hinnalagi viib vajamineva gaasi Euroopa asemel mujale,» sõnas Sikkut pressiteates.

Kokkulepe tähendab, et Euroopa Liidus kehtestatakse ajutised gaasituru korrigeerimise mehhanismid, mis aitavad leevendada väga kõrgeid gaasihindu. Hinnalaeks lepiti kokku 180 eurot.

Hinnalagi rakendub juhul, kui kuu ette tulevikutehingute hind gaasibörsil on kolmel kauplemispäeval üle 180 euro/MWh ja kui hinnatase on vähemalt 35 euro võrra kõrgem kui LNG referentshind sama kolme päeva jooksul.

Kui hinnalagi on kehtestatud, peatatakse selle kasutamine kõige varem 20 päeva pärast, kui hind on selleks ajaks püsinud kolme päeva jooksul allpool 180 eurot/MWh. Lisaks on Euroopa Komisjonil võimalik hinnalae mehhanism lõpetada, kui olukord turul normaliseerub, kuulutatakse välja regionaalne või EL-ülene hädaolukord või kui tehakse vastav poliitiline otsus.

Hinnalage saab aktiveerida alates 15. veebruarist 2023 ning see kehtib ühe aasta, võimalusega seda vajadusel pikendada. Euroopa energiaregulaatorite agentuuri ACER ülesandeks saab jälgida turgu ning alustada ja peatada hinnalae kasutamine.

Sikkuti sõnul on kõige olulisem pikaajaline ELi sõltuvuse vähendamine kolmandate riikide fossiilkütustest. «Usun, et tänased kokkulepped nii hinnalae kui taastuvenergia edendamise ja loamenetluse kiirendamise osas aastaks 2030 aitavad seda tagada. Taastuvenergia tootmisvõimekuste võimalikult kiire suurendamine on Euroopa Liidu jaoks parim lahendus energiakriisiga võitlemiseks,» ütles ta.