Eesti moodsaimat gaasitehast ähvardab vale prügi tõttu seiskumine

Mittesobivad jäätmed bioprügikastis ähvardavad ummistada gaasijaama pumpasid ja torusid ning massida end ümber segajate. Foto: Tiit Mõtus

Kilekottidega ära visatud biojäätmed seavad ohtu Maardu vastavatud biogaasijaama seadmete töö ja sunnivad tehast jäätmeid puhastama. Inimesi, kes on sobimatut prügi prügikasti visanud, ähvardab aga trahv.

Möödunud nädalal saabus EKT Ecobio biogaasitehasesse esimene partii biojäätmeid, mille sees oli hulgaliselt mittesobivat prügi, peamiselt kilekotte. See tähendab, et tehas peab hakkama seda prügi omakorda sorteerima ja jäätmeid puhastama. Sellega on arvestatud ja seda hakkavad tegema spetsiaalsed masinad, mis eemaldavad biomassist kõik mittesobilikud materjalid.

«Mittelagunevad ja mittesobivad jäätmed (plastist kilekotid, karbid, kihiline kartong jms) eemaldatakse meie tootmisprotsessis enne kääritusprotsessi, vastasel juhul ummistuksid pumbad, torud ja kile mässiks ümber segajate – see võib põhjustada isegi tehase seiskumist,» selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.

Inimesed kasutavad ka biojäätmete pakendamiseks tavalisi poekilekotte. Foto: Tiit Mõtus

Käsitsi kotte keegi ei ava ja võõriste eemaldamine toimub enne kääritusprotsessi. «Tehase jaoks ei ole vahet, kas kilekott on biolagunev või mitte – see tuleb eemaldada, sest peale puhastusprotsessi liigutatakse biomassi protsessis edasi pumpadega,» rääkis Grents.

Lisaks kilekottidele ei sobi biomassi sisse ehk siis pumpamiseks ka mineraalsed jäätmed – klaasikillud, kivid, kondid, munakoored, mis tuleb samuti eemaldada.

Grentsi sõnul jätab kogumisauto üldjuhul mittesobivate jäätmetega konteineri tühjendamata ja klient peab maksma nii tühisõiduarve kui ka konteineri sisu nõuetega vastavusse viima.

«Kui liigiti kogutud pakendite puhul on võimalus, et sobimatute jäätmetega konteiner lõpuks tühjendatakse tasu eest segaolmejäätmete autosse, siis biojäätmete konteiner selleks ei sobi – prügilasse ladestamiseks biojäätmeid viia ei tohi,» lausus Grents.

Lisaks kile- ja biolagunevatele prügikottidele tuleb eemaldada klaasikillud, kivid, kondid ja munakoored. Foto: Tiit Mõtus

Esimese biojäätmete koormaga alustas tehas seadmete testimised. Maardu tehas on Eestis ainulaadne, sest kasutab kääritamise tooraineks elanikelt kogutud köögi- ja sööklajäätmeid ning rohelisi haljastusjäätmeid. Esimesed elanikelt kogutud biojäätmed, mis tehasesse jõudsid, on pärit Harkust vallast.

Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40 kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60 protsenti metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.

10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, hakatakse biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.

Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Lisaks kääritusprotsessile jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida hakatakse pärast sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.

EKT Ecobio tehase rajamise koguinvesteering oli 14 miljonit eurot, projekti toetas 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Peamiselt tekivadki toidujäätmed kodumajapidamistes: jäätmeuuringute põhjal tekib Eesti kodudes aastas kokku umbes 150 000 tonni köögi- ja sööklajäätmeid. Selleks, et kartuli- ja banaanikoortest saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti kogutud. 2023. aasta lõpust on biojäätmete liigiti kogumine (või tekkekohal ringlussevõtt) üle Eesti kohustuslik.

Maardu biogaasitehase toodangut hakatakse kütusena kasutama Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita umbes 50 Tallinna gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.