Mehed ja naised eraldi: uus seadus käsib ettevõtjatel palgad soopõhiselt avalikustada

Tehasetööline. Pilt on illustratiivne Foto: SAMEER AL-DOUMY/Scanpix

Käesoleval neljapäeval lepiti Euroopa Liidus kokku uue direktiivi osas, millega kohustatakse kõiki tööandjaid inimeste palku avalikustama - meeste ja naiste omad eraldi.

Euroopa Liidus on meeste ja naiste palgalõhe 13%, Eestis hindas statistikaamet palgalõhet mullu 14,9% peale. Et selle erinevusega võidelda, võeti neljapäeval vastu uus direktiiv, millega tuleb töötajatel hakata inimeste palku avalikustama - aga mitte ainult.

Euroopa läbipaistvusvolinik Věra Jourová avaldas kokkuleppe saavutamise üle heameelt, öeldes, et sellega on asututud üks samm võrdsusele lähemale, kirjutab Euractiv. Samas toob väljaanne võrlduseks ka OECD raporti, milles seisab, et meeste ja naiste palgalõhe on niigi vähenemas, aga häda on selles, et see ei vähene seetõttu, et naistele oleks hakatud rohkem maksma, vaid sellepärast, et mehed on samuti hakanud vähem raha saama.

Uut direktiivi on Euroopa tööandjad juba teravalt kritiseerinud, viidates, et see toob kaasa halduskoormuse ja kulude suurenemise.

Mis ees ootab

Kõik tööotsijad peavad saama avalikku infot selle kohta, kui palju antud ametis palka makstakse, siin võib anda ka palgavahemiku. Samuti peab töötaja saama infot selle kohta, kui palju antud tööandja juures eri tööde eest naistele ja meestele makstakse. Ettevõtja peab avalikuks tegema ka põhimõtted, mille alusel inimeste palka tõstetakse. Need põhimõtted peavad olema avalikud, objektiivsed ja sooneutraalsed. Lisaks ei tohi ettevõtted küsida tööotsija käest seda, kui palju ta endises töökohas palka sai.

Ettevõtted, kus on rohkem kui 100 töötajat, peavad avalikustama soolise palgalõhe oma ettevõttes. Kui palgalõhe on suurem kui 5%, siis tuleb firmadel ühes töötajate esindajatega läbi viia audit selle kohta, et miks see palgalõhe nii suur on ja teha vastavad korrektiivid.

Värske direktiiv paneb kohustuse liikmesriikide valitsustele, et need töötaksid välja karistusmeetmed ettevõtete jaoks, kes ei saa palgalõhet kontrolli alla.

Neid nõuded lähiajal karta pole: selle direktiivi peab kõigepealt heaks kiitma Euroopa parlament ja siis on liikmesriikidel aega kolm aastat, et see vastu võtta.