Abikaasade varade hulka võivad lisaks kinnisvarale, pottidele ja pannidele kuuluda ka töötajate motivatsioonipaketi raames jagatavad optsioonid ja osalused ettevõtetes. See võib põhjustada keerulisi juriidilisi küsimusi mitte ainult abikaasade lahutuse korral, vaid ka äriühinguga seotud otsuste tegemisel.
Iduettevõtjate probleem: kas töötajaga koos saab osanikuks ka tema abikaasa?
Optsioonid, mis annavad töötajale õiguse omandada tulevikus osaluse ettevõttes on täna levinud iduettevõtete töötajate motivatsioonipakettides, kuid ka traditsioonilised ettevõtted on neid oma motivatsioonipakettidesse aina julgemalt sisse toomas. Seetõttu kerkivad abikaasade varasuhetega seotud küsimused päevakorda aina teravamalt.
Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Taavi Kõiv tõi näiteks üha tavalisemaks muutuva olukorra: «Kui abikaasad ei ole abielu sõlmimisel valinud varasuhte liiki ja ei sõlmi omavahel abieluvaralepingut, kuuluvad lisaks pottidele ja pannidele ühisvara hulka ka tööandja poolt jagatud optsioonid ning nende realiseerimisest saadav osalus ettevõttes,» tõi Kõiv näite. Lisaks võivad ühisomandi hulka kuuluda ka väljamakstavad dividendid.
Kõiv rõhutas, et optsioonid ja nende alusel omandatud osalused ei kuulu abikaasade ühisvarasse, kui optsioonilepingud on sõlmitud enne abielu.
Ühisvaraga abikaasadel tuleb samuti meeles pidada, et otsuste tegemiseks ja varaga kaasnevate õiguste teostamiseks on neil vaja abikaasa nõusolekut. «Abielus olles, kui ei ole lepinguliselt kokkulepitud teisiti, võib tehinguid teha vaid ühiselt või mõlema abikaasa nõusolekul. See ei puuduta ainuüksi müüki, vaid ka näiteks osaniku hääleõigust ettevõttes. Seetõttu on soovitatav hankida abikaasalt nõusolek optsiooni ja osalusega seotud otsuste tegemiseks,» tuletas Kõiv meelde.
Kui abikaasad ei lepi omavahel vara jagamises kokku, teeb lahutuse korral otsuse kohus. Üheks võimalikuks otsuseks on realiseerimata optsiooni jätmine ühe abikaasa omandisse ning selle väärtuse hüvitamine teisele rahas või muu varaga. Teiseks võimaluseks on optsiooni realiseerimine raha vastu ja saadud tulu jagamine endiste abikaasade vahel. Veel üheks võimaluseks on optsiooni realiseerimisest saadud vara jagamine.
«Optsioonilepingust võib aga tuleneda mitmeid piiranguid ja keelde, mis näiteks keelavad optsiooni müümise või jagamise ning tavaliselt ei ole optsioonid ka üleantavad. Realiseeritud optsiooni puhul võivad osaluse võõrandamist reguleerivad sätted tuleneda ka osanike vahel sõlmitud lepingust,»tõi Kõiv näiteks keerulise olukorra.
Mis on lahendus?
Vaidluste vältimiseks ning ühisomandis oleva osalusega toimingute ja tehingute tegemise lihtsustamiseks on abikaasadel võimalik sõlmida notariaalne kokkulepe. Nii optsioonide kui ka ühingu osaluse varaline kuuluvus on võimalik määratleda abieluvaralepinguga. Perekonnaseadus lubab abikaasadel sõlmida varalahususe lepingu ning leppida omavahel kokku, mis kuulub lahusvara hulka. Lahusvarasse kuuluv optsioon jääb lahutuse korral isikule, kelle lahusvarasse see kuulub.
Segaduse ja vaidluste vältimiseks soovitas Hedmani vandeadvokaat pöörduda õigusnõustaja poole, kes saab analüüsida nii optsioonilepingut kui ka osanike lepingust tulenevaid kohustusi ja piiranguid.