2022 läheb ajalukku kui rikkuse kadumise aasta

Investorite pöörase tõusaja illusioonid on purunenud ja maad on võtnud karm argipäev Foto: AP/Scanpix

Aasta 2022 läheb ajalukku rikkuse kadumise aastana. 2021. aasta pöörane teenimine on asendunud hirmuga, kirjutab aastat kokku võttes Swedbanki strateeg Tarmo Tanilas.

Ilus aeg ei jäänud kestma

September 2021 – Tallinna börsi IPOdroomil puhub pärituul. Iga loos võidab. Artikkel sellest, kuidas pensionipõlve pidav proua sõitis kaasa Harju Elektri ralliga, müüs Coopi tipust ning duubeldas raha krüptovaluutaga.

Kui ma püüdsin koos Peeter Koppeliga läbi lillede märku anda, et taolised lood on vastutustundetud ning jätavad investeerimisega kaasnevatest riskidest täiesti vale mulje, siis peeti meid kibestunud keskealisteks meesteks, kellel on lihtsalt kade meel, kui kellelgi hästi läheb. Ei olnud kade. Hirm oli, sest me oleme taolisi mustreid ka varem korduvalt näinud ning elukogemus sundis ettevaatlikkusele.

Kallim raha hind tõi uued mängureeglid

Varade hindade mullistumisele hakati teise pilguga vaatama kohe peale Venemaa sissetungi Ukrainasse. Aastaid alainvesteeritud energiasektoris tekkis defitsiit, mis kiirelt kasvavate hindade toel rahatrükist alguse saanud inflatsiooni kappama pani. Keskpankurite näod muutusid üha murelikumaks, sest kontrolli alt kaduda ähvardav elukalliduse tõus seadis kahtluse alla nende tõsiseltvõetavuse. Augustikuine Jackson Hole'i rahamaailma vägevate kohtumine oli päästik, mis tekitas rahale taas hinna.

Head ajad uinutavad ja vahepeal juba inimõigusena tundunud miinusmärgiga baasintressimäärad olid äkki kadunud. Kapitali hinna kallinemine on surve alla pannud nõrgema bilansiga ettevõtted. Investorid pole enam nõus kunagi tulevikus teenitavate kasumitega ning soovivad kõrge inflatsiooni ajal kindlat rahavoogu kohe.

Paljudel on tuju läinud ning pole soovi enam kunagi investeerida. Natuke veel ja finantsvabaduse grupis on peateemaks, et raha ei ole elus kõige olulisem.

Nii on ka ehk pisut paremini mõistetav, kui aastaid investorite soosingus olnud tehnoloogiasektori aktsiad on sel aastal nõrgimate seas. Eriti halvasti on läinud väiksemate kasvufirmade aktsiatel, kus pole üllatavad 50–90-protsendised langused. Viimastel aastatel populaarsust kogunud ESG investeeringutel pole samuti hästi läinud ning tootluse tipus troonivad firmad, mis ESGst kauge kaarega mööda käivad – fossiilkütused, kaitsetööstus, tubakas, hasartmängud.

Finantsturgudel on tihti nii, et eelmiste aastate kaotajad on uuel aastal tipus ja vastupidi. Möödunud aasta üks suuremaid luusereid Türgi on 2022. aastal tootluse tabeli ülemises otsas ning sealne turg suutnud teenida investoritele positiivset reaaltootlust. Kõrged energiahinnad on tublisti toetanud Brasiilia ja Singapuri börsi. Aasta suurimate langejate seast leiame Hiina, Lõuna-Korea, Rootsi ja Ida-Euroopa aktsiaturud.

Rikkuse kadumise aasta

Aasta 2022 läheb ajalukku rikkuse kadumise aastana. Paljudest miljardäridest on taas saanud miljonärid ning miljonärid naasnud lihtsurelike hulka. Alles on veel mõni üle triljoni dollari turuväärtusega ettevõte. Kergelt tulnud, kergelt läinud.

Viimased kaks aastat on valdav osa inimesi elanud vaesumise kiirteel ning suguvõsa kokkutuleku peateemaks on olnud kõrged toidu- ja energiahinnad.

Kriisiaastatele on omased süsteemi puhastumine ning kahjuks ka finantspettused. Hoiu-laenuühistute kokkuvarisemine, krüptovarade kaos, Hiina kinnisvaraturg – need on vaid mõned näited, kus liigne riskide võtmine on kurjalt kätte maksnud.

Osad finantsvabaduse poole liikujad on vale strateegia tõttu täna finantsidest vabad. Paljudel on tuju läinud ning pole soovi enam kunagi investeerida. Natuke veel ja finantsvabaduse grupis on peateemaks, et raha ei ole elus kõige olulisem ning rikkuse kogumise asemel tasub hoopis elu püsiväärtusele keskenduda.

Pilk tulevikku

Uude aastasse piiludes ei saa üle ega ümber inflatsioonist ning intressimääradest. USA 2- ja 10-aastaste võlakirjade tootluste erinevus on jätkuvalt selgelt lühemaajaliste võlakirjade kasuks, mis ajaloolisele kogemusele tuginedes halastamatult vähemalt lühiajalist majanduslangust prognoosib.

Tööturu tugevus sunnib USA keskpanka intresside tõstmisega jätkama. Kallim raha hind teeb oma tööd viitajaga ning on arvestatav oht, et keskpangad pingutavad intresside tõstmisega üle. Seega tasub lähema poole aasta jooksul intressitundlike sektorite, nagu kinnisvara ja private equity, ning ka pikema duratsiooniga võlakirjade ostmisel ettevaatlik olla. Pigem tasuks kaaluda tugeva rahavooga ning väikese võlakoormusega ettevõtete aktsiad.

Rootsi kroon pole ammu nii odav olnud, mis muudab huvitavaks firmad, mille tootmiskulud on kohalikus valuutas, aga müügitulud dollarites. Fundamentaalselt on atraktiivsed Ida-Euroopa ettevõtete aktsiad ja seda eriti siis, kui Ukraina sõda peaks läbi saama.

Aasias tasub silma peal hoida Hiina ja Lõuna-Korea väärtpaberitel. Kallinev raha hind survestab veel kasvuettevõtteid, kuid inflatsioonitempo alanemine toob sektorisse kiiresti esimesed päiksekiired. Usun, et järgmise aasta parim tootlus võib tulla IT-firmade, internetikaubamajade, pooljuhtide tootjate või tarkvarafirmade seast. Parimad ajad on energiasektori energiasektori ettevõtete jaoks ilmselt möödas.

Nende ridade kirjutamise ajal on maailmas veel väga palju probleeme, mis kõik koos finantsturge survestavad. Tasub meeles pidada, et kui maailmas poleks enam ühtegi muret, siis poleks ka kunagi võimalik ühtegi finantsvara soodsalt osta.

2023 kujuneb usutavasti konsolideerumise aastaks. Tugevamad suurendavad oma turuosa ja elu läheb edasi. Väiksemat volatiilsust ning stabiilsemat kasvu julgen prognoosida alates aastast 2024.