Kreekat ootab Argentina saatus

Kreeka. Foto: SCANPIX

Kreeka läheb Argentina teed. 206 miljardi eurosest võlakirjavahetuse pakkumisest, mille osas investorid täna õhtuks oma otsuse peavad tegema, sai sel nädalal võta-või-kaota-kõik stiilis ultimaatum.

Teadaolevatel andmetel on riskifondid võtnud blokeerivaid positsioone vähemalt kahe rahvusvahelistele seadustele alluva Kreeka riigivõlakirja suhtes ning näivad olevat valmis parema diili eest võitlusse astuma.

Loogiline oleks, et Kreeka üritaks sellele väikesele grupile ja nende advokaatidele vastu tulla – vältimaks Argentina-taolist katastroofi: kümme aastat hiljem on Buenos Aires ikka veel rahvusvaheliste võlakirjade ukse taga.

Pakkumisest keelduvad investorid riskivad kõigest ilma jäämisega, lootuses kõik kätte saada.

Riikide maksekatkestuste puhul on sellised ebaõiglased tulemused tavaline nähtus, kuid mõnes mõttes on Kreekal õnnestunud asjad isegi Argentinast hullemaks ajada.

Tulemuseks on, et iga investor peaks nüüdsest kartma riigivõimu omavoli.

Juba on nad olnud tunnistajateks kapitalistruktuuri pahupidipööramisele Iirimaal, kus mõnele aktsionärile omistati eelistatud seisund teisejärguliste võlakirjahoidjate ees.

Kreeka puhul saab Euroopa Keskpank kätte kogu oma raha – õigustamatu väite alusel, et ostis võlakirjad «rahapoliitika edendamise» eesmärgil.

Mis on loomulikult teinud murelikuks Portugali investorid, kus Euroopa Keskpangal on suured positsioonid. Kui asjad pahasti lähevad, võib selguda, et EKP ei taha taas valu jagada ja jätab suuremad kaotused erakreeditoride kanda.

Sama kaalukas on groteskne pilt sellest, kuidas Kreeka panku subsideeritakse, et nad saaksid oma võlakirjahoidjatele täielikke makseid teha – samal ajal, kui justkui turvalisemate riigivõlakirjade ostjad pügada saavad.

Kui riigid niiviisi selektiivselt valu jagavad, peaksid kogu maailma investorid valvsaks muutuma.

Võlakirjaostjad unustasid ruttu Argentina õppetunnid ning tõttasid raha teistesse tärkavatesse turgudesse pumpama.

Loodame, et vähemalt õppetund nr 2 Kreekast kohale jõuab: riigid võivad olla kapriissed ja ebaõiglased ning enamik võlakirjahoidjaid ei saa sinna eriti midagi parata.

CopyrightThe Financial Times Limited 2012