/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2017/01/25/6276205t1h833e.jpg)
Eestil on oht majanduse konkurentsivõimes teistele Euroopa Liidu riikidele alla jääda, selgub Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) koostatud infoühiskonna visioonidokumendist «Nutikas Eesti 2035».
IKT-ettevõtjad: Eestil on nutiriigina maailma tipus püsimiseks kadunud fookus
IKT-sektori ettevõtjaid ja valdkonna innovaatoreid koondav ITL nendib vastvalminud dokumendis, et ühelt poolt on sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest jõudsalt suurenenud: riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud mahukaid investeeringuid, kuid murekoht on erasektori madal digitaliseeritus ja kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.
/nginx/o/2022/12/16/15027648t1h4d83.jpg)
«Samamoodi jätkates jõuab Eestis loodav lisandväärtus Euroopa Liidu tasemele järele alles aastaks 2046. Vajame julgeid muutusi, mis võiksid sündida era- ja avaliku sektori vahelises koostöös ja tihedas dialoogis,» rääkis ITLi tegevjuht Doris Põld.
Nutikad tehnoloogiad on vaja enda kasuks tööle panna nii erasektori arendamiseks, riigisektori e-teenuste ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks kui ka hariduse ja elukeskkonna edendamiseks.
Doris Põllu sõnul oleme üldiselt õiges suunas liikumas ning nüüd on vaja valida fookus, et suudaksime e-riigina endiselt maailma tipus püsida. IKT-sektoril on siin oluline roll täita ja ITL on oma visioonidokumendis Eestile tähtsad fookused sõnastanud.
«Nutikas Eesti 2035» toetub kolmele sambale: innovaatiline ja kestlik majandus, nutikas rahvas ja visiooniga riik.
ITLi president Juhan-Madis Pukk leiab, et innovaatilise ja kestliku majanduse saavutamiseks tuleb Eestil majanduse digitaliseerimisega jõudsalt edeneda ning senisest enam kasutada andmeid otsustamise ja uute ärimudelite loomise alusena.
/nginx/o/2022/12/16/15027652t1h990e.jpg)
«Peame toetama ettevõtete innovatsiooni ning kasutama teadus- ja arendustegevuse tulemusi ettevõtluses. Sama oluline on rohepöörde elluviimisel tehnoloogia võimaluste kasutamine,» loetles Pukk.
ITLi juhatuse liige Ats Albre sõnul saavad kõige kasutajasõbralikumad ja turvalisemad lahendused sündida era- ja avaliku sektori koostöös.
«Eesti tööealine elanikkond väheneb 2040. aastaks ligikaudu 130 000 inimese võrra. Peame tagama väheneva rahvastiku tingimustes riiklike teenuste kättesaadavuse ja peame rutiinsed avaliku sektori töökohad tehnoloogia kaasabil automatiseerima,» rääkis Albre.
Nutika rahvani jõudmiseks tuleb tagada kvalifitseeritud tööjõud ning lahendada IKT-oskustega inimeste puuduse küsimus, rõhutab ka Põld.
Kutsekoja uuringu kohaselt vajab Eesti nii IKT-sektori kui muude sektorite tööjõuvajaduse täitmiseks igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti. «Selleks tuleks tehnoloogiaalaste teadmiste ja oskuste omandamine muuta iga haridustaseme ja valdkonna loomulikuks osaks. Tuleb muuta õpetajate palk motiveerivaks ning tuua tehnoloogilised lahendused haridusse,» ütles Põld.
Kõige selle elluviimiseks on vaja, et kõikjal Eestis oleks tagatud ka ülikiire sideühendus.