Vabade töökohtade määr Euroopas kasvas

Midagi tuleb ette võtta, et säästa vananevat ühiskonda elatustaseme drastilise languse eest. Foto: Elmo Riig

Euroala vabade töökohtade määr kasvas tänavu kolmandas kvartalis varasema aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti 3,1 protsendini, Eestis oli näitaja kasv samal ajal 0,2 punkti 2,1 protsendini.

Teise kvartaliga võrreldes langes euroala vabade töökohtade määr 0,1 protsendipunkti, selgub Eurostati andmetest. Euroopa Liidus (EL) tervikuna tõusis määr eelneva aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti, ent kvartalivõrdluses langes 0,1 punkti 2,9 protsendile. Võrreldes 2021. aasta viimase kvartaliga on näitaja tõusnud nii euroalal kui EL-is 0,3 punkti.

Kõige kõrgem oli vabade töökohtade määr kolmandas kvartalis 5 protsenti Austrias, järgnesid Belgia ja Holland 4,9 protsendiga. Madalaim oli kolmanda kvartali näitaja 0,8 protsenti Bulgaarias ning 0,9 protsenti Hispaanias ja Rumeenias.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusis vabade töökohtade määr 17 liikmesriigis, püsis stabiilsena kahes – Bulgaarias ja Iirimaal – ning langes seitsmes liikmesriigis. Tõus oli suurim Austrias 1,2 punkti, Saksamaal 1 punkt, Hollandis ja Luksemburgis vastavalt 0,7 ja 0,6 punkti. Suurim langus registreeriti 0,6 punktiga Tšehhis ning 0,3 punktiga Horvaatias ja Soomes.

Lätis oli vabade töökohtade määr kolmandas kvartalis 2,9 protsenti, Soomes 2,5 protsenti ja Leedus 1,9 protsenti.