Musta kulla must turg lõi õitsele
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
15. detsember 2022, 16:33
Oluliste naftariikide, Venezuela, Iraani ja nüüd ka Venemaa ekspordi suhtes kehtestatud sanktsioonid on loonud toornafta vedajatele tulusa musta turu.
Eelmisel nädalal ELi kehtestatud embargo Venemaa toornafta impordile ja hinnapiirang suurendavad seda ebaseadlusliku tegevust veelgi. Hoolimata sanktsioonidest lahkus Vene sadamatest eelmisel nädalal 32 tankerit, mis on rohkem kui varasemal kahel nädalal, mil lastiti kaupa 28 tankerile.
Üle poole Läänemere, Musta mere ja Arktika sadamatest laaditavast toornaftast suundub neil päevil Suessi kanalisse laevadel, mille lõppsihtkoht pole teada. Pole selge, kas kogu see nafta on müüdud või liiguvad lastid merel lootuses, et neile leitakse ostja hiljem, vahendas oilprice.com.
Vene Uurali nafta on Brenti omast kohati 35 dollarit barreli kohta odavam ja paljud on nõus seda priske lisatulu lootuses piirangutele vilistades transportima või ostma. Tankerite omanikud küsisid juba novembris enne uusi piiranguid Vene nafta vedamise eest enam kui 60 protsenti rohkem tasu kui mõni kuu tagasi. Nüüd maksab tanker India suunal 15 dollarit ja Hiina suunal 20 dollarit barreli kohta ehk umbes veerandi lasti hinnast.
Venelased on vargsi soetatud ka enam kui sajast laevast koosneva varilaevastiku. Kuna umbes kolmandik Vene naftatankeritest alustab teekonda Läänemere sadamatest, siis on nende mõnikümmend aastat vanade, kehvas seisukorras ja korraliku kindlustuseta laevade romuralli läbi Soome lahe suureks keskkonnaohuks.
Lisaks on Venemaa üle võtmas varem Venezuela ja Iraani poolt väljatöötatud nipid, kuidas sanktsioonidest mööda hiilida. Nii saab idanaaber kasutada juba läbiproovitud taktikaid, nagu näiteks valedokumentide abil võltsida kauba päritolu, lülitada välja tankerite transponderid ja isegi petta tankerite asukoha automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS), et varjata sadade kilomeetrite kaugusel toimuvat tegevust, näiteks nafta teisele laevale laadimist või erineva päritolu toorme kokku segamist.
Kui USA ja ELi ostjad hämaral viisil meritsi veetavat naftat ostma ei kipu, siis näiteks Hiina rafineerimistehased sellest suurt numbrit ei tee. Nende prioriteet on osta madala hinnaga toornaftat ja teenida selle rafineerimisest head kasumit.
Hiina, maailma suurim naftaimportija, jätkab ka Iraani toornafta ostmist. Seda püütakse teha siiski varjatult ning sageli maskeeritakse veosed Malaisiast või Omaanist pärinevateks.
Venezuela naftat on aga pakutud Mehhiko toodangu pähe, kuid kahtlaselt suure, 30 dollarini küündiva allahindlusega barreli kohta. Bloombergi andmetel on sedasi pakutud naftat Houstoni piirkonna kauplejatele, kuid pole teada, kui palju selliseid tehinguid tegelikult sõlmitakse.
Reutersi hiljutine uurimine näitas, et Venezuela kasutab nafta vedamisel lisaks valedokumentidele ka tankereid, mis on varem olnud seotud sanktsioonide alla kuuluva Iraani toornafta transpordiga. Seejuures müüb Venezuela naftat Hiina rafineerimistehastele, näidates seda dokumentides samuti Malaisia toodanguna.
Malaisia ümbruse veed on kurikuulsad laevalt laevale laadimise ja toornafta segamise poolest, et varjata selle tegelikku päritolu. Kuid mustal turul kasutatakse ka märka tänapäevasemaid petuskeeme.
Vahemerel avastati hiljuti Venemaa lipu all sõitev tanker, kes võltsis AIS-i. Global Fishing Watchi ja SkyTruthi uuring näitas, et tanker Kapitan Schemilkini muutis oma AIS signaali nii, et jätaks mulje nagu tiirutaks ta Kreeka kandis avamerel, samas kui tegelikult sõitis laev Malta suunas. «See on esimene valekoordinaate edastava Venemaa lipu all sõitva tankeri avastamine – ja see võib olla esimene paljudest,» teatas SkyTruth.