DANSKE TÕUS JA LANGUS. Neljas peatükk. Rahapesuskandaal, mis raputas Euroopat

Danske Bank likvideerib oma tegevust. Foto: Mihkel Maripuu

Danske Bank tunnistas end teisipäeval süüdi Ameerika pankade petmises ja Venemaa ning teiste riikide kurjategijate raha USA finantssüsteemi suunaises ning nõustus tasuma kahe miljardi suuruse trahvi. Vaatame tagasi, kuidas kogu rahapesu probleem arenes ning avaldame Postimehe 2019. aasta oktoobris ilmund loo.

200 kahtlase miljardi liigutamine tõid Danskele auditid, kriminaaluurimised, kahtlustused, süüdistused ja Eesti filiaali likvideerimise.

Veidi enam kui aasta tagasi 19. septembril ootasid Eesti meediaväljaannete majandustoimetuste töötajad kell 11 algavat Danske Banki otseülekannet, milles pank pidi teada andma sisejuurdluse tulemustest. Teati, et Eesti filiaali asjus on uudised halvad, kuid sääraseid summasid ei osatud oodata. Panga tellitud auditist selgus, et aastatel 2007–2015 läbis filiaali 200 miljardit eurot mitteresidentide raha. Ka pank ise tunnistas, et olukord oli esialgu arvatust tublisti hullem. «Praegu on analüüsitud ligikaudu 6200 klienti, kellega on seotud kõige rohkem riskiindikaatoreid. Neist on valdav enamik tuvastatud kui kahtlased,» teatas Danske.

Samal päeval esitas lahkumisavalduse panga tegevjuht Thomas Borgen, öeldes, et isegi kui uurimise tulemustest selgub, et tema on käitunud seadusi järgides, on tagasiastumine kõigile osalistele parim. Toona ei teadnud Borgen, et ligi pool aastat hiljem esitab Taani prokuratuur talle eelsüüdistuse ning ta kodu otsitakse Danske kriminaalmenetlusega seoses läbi.