Lugeja küsib: miks jäi eile kolmandik tuuleelektrit tootmata?

Lumine tuulepark Saksamaal Foto: IMAGO/Christoph Hardt/Scanpix

Tähelepanelik lugeja märkas eile, et ajal mil väljas puhusid tugevad tuuleiilid, ei olnud Eesti tuuleelektri toodang sugugi maksimumi lähedal. Küsisime Eesti suurimalt tuuleenergia tootjalt Eneftit Greenilt järele: kuhu loodetud elekter ikkagi jäi?

Vastas ettevõtte juhatuse liige Innar Kaasik.

Miks jäi eilse tuulise ja tuisuse ilmaga Eesti 320-megavatisest tuulevõimsusest isegi parimal tunnil umbes 100 megavatti kasutamata? 

Eilsed tuuleolud olid erakordsed ja välja anti ka riiklik tormihoiatus. Tuulepargid tootsid ootuste kohaselt, sest maksimumvõimsustel püsida pole sellise ilmaga võimalik. Peamine põhjus selleks on tuule turbulentsus - puhangulised tuuleiilid toovad kaasa hüppeliselt suureneva toodangu ja siis mõne hetke möödudes jällegi väikese toodangu ehk tuul ei ole stabiilne. See on üks põhjus, miks tuulikud ei tööta nimivõimsusel.

Teine tormise ilma pahupool on tuule füüsiline jõud, mis toob ültuntud mõjudest kaasa näiteks puude ja okste murdumist. Tuulikute jaoks toovad sellised ekstreemsed tuuleiilid kaasa vibratsiooniandurite töö, mis kaitsevad tuuleenergia tootmise seadmeid. Kui tuulikus vibratsiooniandur rakendub, siis ohutuse tagamiseks seiskub tuulik automaatselt. Seejärel kontrollib automaatika seisva tuuliku vibratsiooni normidele vastamist ja taastab siis töö. See toob jällegi kaasa väiksema toodangu kui stabiilse tugeva tuulega perioodidel. Kohati tuleb sedagi ette, et töö jätkamiseks on vajalik tehniku sekkumine, mis tähendab, et tuulik jääb pikemaks ajaks seisma, sest suure tuulega ei saa ka gondlisse siseneda.

Viimane oluline toodangut mõjutav aspekt on jäätumine. Olukorras, kus meri ei ole veel külmunud ning tuulega koos aurustub vesi ja sajab lund, siis tekib tuulikute labadele kohati jää ja lume kate. Labade jäätumisel muutub nende kaal ja labad lähevad balansist välja, see põhjustab jällegi vibratsiooni ning tuulikud seiskuvad kuni jää on eemaldunud.

Kokkuvõttes toovad tormised ilmaolud kauaoodatud suurema toodangu, kuid kui ilm on ekstreemne, siis tähendab see ka omajagu väljakutseid nii masinatele endale kui ka tuulikute hooldustiimidele.

Milline pidanuks ilm olema suurema võimsuse saavutamiseks? Kas vaja olnuks veel tugevamat tuult?

Tuulikute kasutatavus on maksimaalne stabiilselt tugeva tuulega ja see ei pea üldse olema tormiilm – piisab ka tuulekiirusest 9 – 12m/s, kui tuulikutel võib olla ideaalsest suunast puhuva tuulega maksimaalne toodang. Eile häiris tootmist tuule turbulentsus ja puhangulisus.