/nginx/o/2022/09/20/14845722t1h33db.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks möönis, et Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks oleks tarvis rajada juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid riigipoolset sekkumist elektriturgu ei pea ta vajalikuks.
Eesti Gaasiliidu juht Heiko Heitur avaldas reedel arvamust, et Eestil peaks sarnaselt Soome, Läti ja Leeduga olema oma gaasielektrijaam, mis võimaldaks elektrit toota ka tuulevaiksetel ja päikseta päevadel ning katta tarbimise tipud.
Vaksi nägemuses peaks juhitavate võimsuste, sealhulgas võimaliku gaasielektrijaama rajamine jääma erasektori kanda. «Kuna meie energiaturud töötavad vabaturu põhimõttel, siis võiks see olla eelkõige signaal ettevõtetele, et vastav investeering teha. Riik sekkub vaid juhul, kui turutingimustel ei suudeta nõudlust katta,» ütles Vaks BNS-ile.
Põhivõrguettevõtte Elering värske varustuskindluse analüüs näitab, et Eesti elektrisüsteemi toimimiseks on vaja vähemalt 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust. Analüüsi kohaselt võib Eestis tulevikus tekkida elektri puudujääk, sest põlevkivijaamad ei ole praeguse hinnangu järgi lähitulevikus konkurentsivõimelised.
Vaks rõhutas ka, et kuna riigi pikem plaan on fossiilsete kütuste kasutamisest elektritootmises loobuda, siis peaks gaasijaama rajamise puhul arvestama sellega, et tulevikus tuleks maagaas asendada biogaasiga.
Möödunud nädala alguses tegi Elering varustuskindluse analüüsile viidates ettepaneku alates 2027. aastast luua kindlatel tootmisvõimsustel põhinev strateegiline reserv. Energiavarustuse riskid on Eleringi hinnangul kasvanud eelkõige tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)