Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter seab kahtluse alla põhivõrguettevõtte Eleringi ettepaneku Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks luua strateegilise reservi moodustamise mehhanism. Sutteri hinnangul saaks strateegilise reservi asemel varustuskindlust tagada tarbija jaoks soodsamatel tingimustel.
VASTASSEIS ⟩ Eesti Energia seab Eleringi ettepaneku kahtluse alla (3)
Möödunud nädala alguses tegi Elering äsjavalminud varustuskindluse analüüsile viidates ettepaneku alates 2027. aastast luua kindlatel tootmisvõimsustel põhinev strateegiline reserv, kuna Eesti põlevkivielektrijaamad ei pruugi olla majanduslikult tasuvad ja see võib viia nende sulgemiseni. Energiavarustuse riskid on Eleringi hinnangul kasvanud eelkõige tulenevalt Venemaa agressioonist Ukrainas.
Sutteri sõnul vajab varustuskindluse tagamise temaatika aga laiemat diskussiooni. «Jah, ka vanemaid põlevkivielektrijaamu on võimalik selleks pärast 2026. aastat töös hoida, kuid peame mõistma, et see on lõpptarbija jaoks kallis lahendus. Laiemat diskussiooni vajab see, kas me peaks 1970. aasta tehnikaga ja klientide täiendava võrgutasu eest tagama võimsust reservis või on varustuskindluse tagamiseks paremaid lahendusi. Kui ehitada 2028. aastaks valmis Liivi lahe meretuulepark, mis katab ligikaudu pool Eesti tarbimist, siis võib-olla seda reservi ei oleks sellisel kujul vajagi. Lisaks aitaks meretuulepark ka elektri turuhinda alla tuua,» ütles Sutter BNS-ile.
Samas tuli reservi moodustamise idee Sutteri jaoks üllatusena. «Strateegilise reservi loomise ettepanek on Eleringi poolt radikaalne retoorika muutus. Veel kaks aastat tagasi kinnitas Elering, et Eesti varustuskindlus on tagatud ilma Narva elektrijaamadeta,» märkis ta.
Eesti Energia juhatuse esimees lisas siiski, et kui süsteemioperaator näeb nüüd, et sellist reservi on vaja moodustada, siis Eesti Energia on seda valmis ka pakkuma. «Kindel on see, et me vana kaevu enne kinni ei aja, kui uus lahendus on olemas. Narva jaamad pakuvad elektrit seni kuni selleks vajadus on, aga neid võiks hoida töös nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik, sest see on tarbija jaoks tõesti kallis. Lisaks on meil täna Eestis palju paremaid tehnoloogiaid ja lahendusi, kuidas põlevkivi paremini ning keskkonnahoidlikumalt väärindada,» tõi Sutter välja.