Vene naftaeksport langes järsult, Läänemere sadamates kukkus hind 42 dollarini barrelist
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
9. detsember 2022, 17:09
Kui Läänemere ja Musta mere sadamatest on Vene naftavood ja hinnad järsult vähenenud, siis Kaug-Ida sadamates maksavad hiinlased nafta eest endiselt üle hinnalae.
Läänemere sadamas Primorskis maksis Argus Media andmetel Venemaa Uurali naftabarrel neljapäeval vaid 41,59 dollarit. Toormeturgudel noteeriti eile Vene Uurali nafta hinnaks 52 dollarit barreli eest, mis samuti jääb tunduvalt alla 60-dollarilisele hinnalaele. Uurali nafta, mis moodustab üle 60 protsendi Vene ekspordist, on seega kuuga odavnenud 35 protsendi võrra.
Samas Euroopa Brenti nafta hind on odavnenud vaid viiendiku võrra ja kauples täna 75-76 dollari tasemel.
Hoopis teine lugu on aga Venemaa ESPO marki naftaga, mille eest hiinlased maksavad Argus Media andmetel Kaug-Ida sadamates 67 dollarit barreli eest ehk nad ostavad toornaftat üle 60-dollarilise piirhinna.
Venemaa haldab praegu lühikesi, vähem kui nädala kestvaid, Kaug-Ida sadamatest Hiina viivaid veoseliine Vene tankerite ja kindlustustega, ütlesid kauplejad Bloombergile.
Samas Venema Euroopa sadamatest on venelaste jaoks veoste hinnad järsult tõusnud. Reutersi arvutused näitavad, et siinsetest Vene sadamatest Indiasse suunduva lasti eest küsivad tankerite omanikud 20 dollarit ja Hiina puhul 25 dollarit barreli kohta.
Hiina ei ole liitunud EL-i, G7 riikide ja Austraalia kehtestatud Venemaa toornafta hinnapiiranguga, mis keelab Venemaa toornafta meretransporditeenused, kui kaupa ei müüda alla 60 dollari barreli kohta.
Tundub, et Hiina rafineerimistehaste jaoks on endiselt tegemist tavapärase äriga ning nad jätkavad Venemaa toornafta ostmist ja eiravad lääneriikide kehtestatud hinnalage. Kuna nõudlus on siiski väike, saavad ka Hiina sõltumatud rafineerimistehased Venemaa ESPO toornafta puhul osa viimaste kuude suurimatest allahindlustest, ütlesid kauplejad Reutersile.
Samas on juba mõne päevaga saanud Venemaa toornafta ekspordimahud uute sanktsioonide tõttu tõsise löögi. Wall Street Journal teatas, et kahe analüüsimaja andmed näitavad voogude suurt langust, kuigi selle ulatus on analüütikute lõikes erinev.
Analüüsifirma Kpler andmetel langes Venemaa eksport meritsi 500 000 barreli võrra päevas, mis on 16-protsendiline langus võrreldes novembri keskmisega.
TankerTrackers.com, mis jälgib merelaevu nende GPS-signaalide ja satelliidipiltide abil aga teatas, et Venemaa toornafta eksport vähenes koguni ligi 50 protsenti. Kusjuures suurem tarnete langus toimus Musta mere ja Läänemere sadamatest. Vaikse ookeani ja Arktika piirkondade sadamatele oli mõju väike.
StanCharti analüütikud on ennustanud, et Venemaa naftatootmine langeb järgmisel aastal järsult, sest ilma piisava kindlustuseta ja väheste tankeritega ei suuda Venemaa naftat oma suuremate tarbijateni transportida. Siin ei aita ka see, et Venemaa on endale vaikselt soetanud enam kui sajast vanemast laevast koosneva varilaevastiku.
Selline olukord paneb StanCharti analüütikud ennustama, et Venemaa naftaeksport väheneb 2023. aastal tõenäoliselt 1,44 miljoni barreli võrra päevas.