Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on välisnõudlus nõrgenemas ning ettevõtete ekspordivõimalused halvenevad, sealjuures on ka tööstusettevõtete hinnang oma ekspordi väljavaate kohta kiiresti halvenenud.
Swedbank: üha rohkem ettevõtteid kurdab nõudluse vähenemise üle
«Eesti päritolu kaupade ekspordikasv on aeglustunud juba alates möödunud aasta keskpaigast. Oktoobris suurenes see statistikaameti värskete andmete põhjal aastases võrdluses jooksevhindades vaid 2 protsenti. Ekspordikasv on aeglustunud vaatamata sellele, et ekspordihindade kasv kiirenes kuni selle aasta juunini,» ütles Mertsina.
Viimastel kuudel on ekspordihindade kasv aastases võrdluses küll veidi aeglustunud, kuid kuises võrdluses tema sõnul veel langustrendi ei ole. Kui kaupade ekspordi arvestusest võtta välja hinnamuutus, on see aastases võrdluses kiiresti vähenenud.
«Alates möödunud aasta oktoobrist on Eesti päritolu kaupade ekspordi osakaal kaupade koguekspordis vähenenud ehk suurenenud on reeksporditud kaupade osakaal. Näiteks, kui selle aasta oktoobris oli Eestist reeksporditud kaupade osakaal 34 protsenti, siis aasta tagasi oli see 28 protsenti. Nii suureneski kaupade reeksport selle aasta oktoobris 35 protsenti ja kaupade kogueksport 15 protsenti,» selgitas Mertsina.
Kuigi sel aastal on töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu – ettevõtetele olnud kaubandustingimused halvad, kuna impordihinnad on ekspordihindadest kasvanud keskmiselt kiiremini, siis on nende kasvude vahe ökonomisti sõnul järk-järgult vähenenud. Sealjuures näitasid ekspordihinnad oktoobris sisseostetud kaupade hindadest juba veidi kiiremat kasvu.
Mertsina tõi välja, et kõige enam pidurdasid Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mineraalsete õlide ning kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine. Enim toetas aga kasvu teravilja ekspordi suurenemine, millest kolmandik läks Saudi-Araabiasse. Nii andiski Saudi-Araabia oktoobris riikide järgi kõige suurema panuse ekspordi kasvu. Teraviljaeksport Saudi-Araabiasse on ökonomisti sõnul väga ebaühtlane, kuid võib ekspordi üldpilti oluliselt mõjutada.
«Ligikaudu sama suure mõjuga Eesti päritolu ekspordikasvule oktoobris oli kaupade väljaveo suurenemine Rootsi, millele järgnesid juba veidi väiksema mõjuga Taani, Soome ja Prantsusmaa. Kõige enam vähenes aga eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse. Ameerika Ühendriikidesse ekspordi vähenemise taga oli peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljeveo langus, mis omakorda mõjutas tugevasti selle kaubagrupi väljavedu,» analüüsis ta.
Ettevõtete konkurentsivõime välisturul on langenud
Mertsina juhtis tähelepanu ka sellele, et Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale vähenes oktoobris 30 protsenti ja alates märtsist on see aastases võrdluses vähenenud 27 protsenti. Oktoobris oli Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis 1,3 protsenti.
Venemaa päritolu import vähenes aga oktoobris 52 protsenti ja alates märtsist on see aastases võrdluses langenud 15 protsenti. Kui möödunud aasta oktoobris oli Venemaa impordi osakaal 10 protsenti, siis selle aasta oktoobriks oli see langenud 4 protsendile.
«Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Suurenenud on ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus on muutunud peamiseks äritegevust piiravaks teguriks. Selliste ettevõtete osakaal on tõusnud ligi 60 protsendini, mis ületab pikaajalist keskmist,» nentis ökonomist.
Mertsina sõnul kurdavad ettevõtted, et nende konkurentsivõime välisturul langenud. «Seda näitab ka Eestist eksporditud kaupades turuosa kiire vähenemine euroalal. Euroopa riigid toetavad oma ettevõtteid ja majapidamisi energiakriisi leevendamiseks väga erinevalt, mis samuti tekitab ebavõrdse konkurentsikeskkonna. Eestis on sellised toetused teatavasti enamike teiste Euroopa riikidega võrreldes väga väikesed. Väikesed on need ka Soomes ja Rootsis,» tõdes ta.