Võrkturundaja paljastab: need on skeemid, millega eestlasi kõige enam petetakse

Pakiautomaat. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Anonüümsust palunud võrkturundusettevõte kinnitas, et petuskeeme liigub selles vallas omajagu ja inimestel ongi keeruline vahet teha, kes on aus tegija ja kes mitte.

Eestis aastaid tegutsenud võrkturundusettevõtte esindaja nentis, et ausatel ja ebaausatel tegijatel tavainimesel peale vaadates peaaegu keeruline vahet teha.

Kergem on tema hinnangul petta siis, kui kontor ei asu Eestis - kui müüja on kuskil mujal riigis ja Eestis on vaid meiliaadress või telefoninumber, millelt ei osata suurt midagi vastata, siis on see kindel ohumärk.

Abiks on tema sõnul järgmine rusikareegel: «Oluline ongi jälgida, et ettevõttel oleks päriselt olemas Eestis kontor, kuhu saab asju tagastada, toodetega tutvuda. Koht, kuhu saab ka pöörduda, kui päriselt ongi mingid mured-soovid-ettepanekud. Ehk, et ettevõtte taga oleksid päriselt olemas inimesed. Muidugi ka see alati ei aita, kuid vähemalt on, kelle poole pöörduda.»

Üldiselt on Eestis levinud kaks klassikalist petuskeemi, millega inimesed nende rahast eraldatakse.

Esiteks: «Üks levinumaid on kindlasti, et küsitakse raha ette ja kaupa ei saagi. Viimasel ajal seda e-poodidega palju olnud, kus kaubad ei jõuagi kahjuks üldse kohale,» rääkis võrkturundaja.

Teine kelmus on nn mitmiktellimus.  «Väidetakse, et klient soetab ühe paki, aga siis tuleb välja, et tegelikult on tegemist saritellimusega ehk pakid jäävadki tulema. See on eriti häiriv, sest klient peab mõistma selgelt seda, et tema ost on ühekordne ja kui see ongi saritellimus, siis ka selle peab hästi selgeks tegema. Seda versiooni on kahjuks jube palju,» nentis ettevõtja.

Üks säärane saritellimuse juhtum jõudis ka Postimeheni, kus mees kirjeldas, kui keeruline oli sellest tellimusest vabaneda: «Helistati, pakuti hea hinnaga sokke, aga siis need sokid -ja rahanõuded - jäidki tulema. Võtsin firmaga ühendust, aga asi lõppes alles siis, kui ühel lõunapausil võtsin kõik need sokid kaasa ja viisin selle firma kontorisse ära,» kirjeldas ta juhtunut.

Samas nentis võrkturundaja, et asjal on ka teine pool: näiteks on nad saanud kirju inimestelt, kellele nad pole kunagi midagi saatnud ning tooted on olnud mõne teise firma omad. Samuti on tulnud tal ette juhtumeid, kus inimesed on midagi tellinud, aga on selle ära unustanud. «Tuleks olla täiesti veendunud, et nad oma tellimust tõepoolest teinud ei ole, sest meil on endal kogemus, kus mõnikord alustatakse ääretult karmide süüdistuste ja ähvardustega, kuid siis tuleb välja, kui paberkandjal oma käekirjalist tellimust näevad, et võib-olla tegelikult ikkagi kuu tagasi oli tellimus aga nad juba unustasid ära,» ütles võrkturundaja.

Seega nagu inimeste vahelistes asjaajamistes ikka, tuleb lihtsalt hoida selge pea ja kui oled kõik õigesti teinud, siis rahulikult selgitades tuleb ju alati kõik õigesti välja.