Oktoobri eksport kasvas aastaga 11 protsenti ja import 15 protsenti
9. detsember 2022, 08:25
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aasta oktoobris jooksevhindades võrreldes 2021. aasta sama kuuga 11 protsenti ning import 15 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,8 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 238 miljonit eurot, mis oli 82 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi.
«Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2022. aasta esimese kümne kuuga kaubavahetuse puudujääk ligi kaks korda suurenenud. See näitab, et me toome jätkuvalt kaupu rohkem sisse kui ekspordime. Samas aitab vahet suurendada ka imporditud kaupade ja toorme suurem hinnakasv kui eksporditud kaupadel. Esimese 10 kuuga on impordihinnad kasvanud 27 protsenti ja ekspordihinnad 25 protsenti,» lisas Puura pressiteates.
Eesti suurim ekspordipartner oktoobris oli taas Soome, mis oli 15 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid Läti 14 protsendiga ja Rootsi 9 protsendiga. Soome eksporditi enim maagaasi, mootorite osasid ja metallkonstruktsioone, Lätti elektrienergiat, sõiduautosid, toorpiima ning Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid.
Enim kasvas kaupade eksport Lätti, 68 miljoni euro võrra, Rootsi aga 23 miljoni euro võrra ja Saudi Araabiasse 21 miljoni euro võrra. Lätti eksporditi möödunud aastaga võrreldes rohkem elektrienergiat, sõiduautosid ja puitgraanuleid, Rootsi okaspuidust uksi ja aknaid ning kokkupandavaid puitehitisi, Saudi Araabiasse toidunisu. Samas vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse 62 miljoni euro võrra, kuhu viidi vähem kommunikatsiooniseadmeid ning Ühendkuningriiki 27 miljoni euro võrra, kuhu vähenes mineraalsete kütuste eksport.
Oktoobris eksporditi kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat 259 miljoni euro eest, elektriseadmeid 250 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 238 miljoni euro eest. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning mineraalsete kütuste ja elektrienergia väljavedu.
Kui eelmise aasta oktoobris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 72 protsenti, siis tänavu oli see langenud 66 protsendi juurde. Reeksport Eestist on suurenenud aastases võrdluses 35 protsenti ja Eesti päritolu kaupade väljavedu vaid 2 protsenti. Kõige rohkem on mõjutanud kodumaiste kaupade osatähtsuse vähenemist koguekspordi mineraalsete toodete, kommunikatsiooniseadmete, vanametalli ning kokkupandavate puitehitiste väljaveo aeglustumine.
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest, mis oli 16 protsenti Eesti koguimpordist, Lätist toodi 12 protsenti ja Leedust 11 protsenti. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 93 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 49 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 41 miljoni euroga Kuveit. Lätist toodi Eestisse võrreldes aastatagusega enim maagaasi, Soomest elektrienergiat ning Kuveidist mineraalseid kütuseid. Kõige rohkem vähenes import Venemaalt, 101 miljoni euro võrra, ning Valgevenest, 56 miljoni euro võrra.
Kaupadest imporditi oktoobris enim mineraalseid tooteid, kokku 428 miljoni euro väärtuses, elektriseadmeid aga 242 miljonit eurot ning mehaanilisi masinaid 206 miljonit eurot. Kõige rohkem kasvas mootorikütuste, maagaasi, elektrienergia, sõiduautode ja mehaaniliste masinate sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete import.