Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil 2023. aasta töötasu alammääraks 725 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 4,30 eurot, millega tõuseb alampalk 71 euro võrra.
PISKU JUURDE ⟩ Alampalk uuest aastast tõuseb
Töötasu alammäär tugineb Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 29. septembril sõlmitud kollektiivlepingule, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises 2023. aastal.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson märkis, et ka Euroopa Liidu direktiiv annab soovitusi õiglase miinimumpalga kohta, mis loob ootuse kiiremaks alampalgatõusuks ka Eestis. «Õiglane miinimumpalk võiks ülejärgmisel aastal olla 900 eurot, sealt edasi juba 1000 ja lõpuks 1200. Kiirema tõusu saame kokku leppida juba järgmisel aastal,» lisas minister.
«Õiglane miinimumpalk võiks ülejärgmisel aastal olla 900 eurot, sealt edasi juba 1000 ja lõpuks 1200. Kiirema tõusu saame kokku leppida juba järgmisel aastal,» lausus tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2022. aastal kaheksa kuul 15 900 täisajaga töötajat, kes teenisid töötasu alammäära 654 eurot, moodustades sellega 3,3% kõigist töötasu saanud töötajatest. Lisaks sellele teenis ühes kuus keskmiselt 17 250 täisajaga töötajat töötasu vahemikus 655 kuni 724 eurot, mis moodustab 3,5% töötajatest. Töötasu alammäära tõus 71 euro võrra 654-lt eurolt 725-le eurole toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavat maksutulu 16 miljonit eurot.
Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad, näiteks tõuseb vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus tuua kaasa ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, nagu näiteks lasteaia kohatasu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga.
Elatise miinimum summa ei ole alates käesolevast aastast enam seotud töötasu alammääraga.