Kaupmeeste Liit: hinnatõusu põhjuseid jaekaubandusest otsida ei tasu

Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil Foto: Johan-Paul Hion

Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil tõi välja, et paljud poepidajad on sattunud kahjumikursile ning surve hindade tõstmiseks püsib suur.

Kõik maailmaturu hinnad, sarnaselt teiste hinnakomponentidega, nagu logistikahinnad, energiahinnad, palgad jne jõuavad kohalikesse toodete ja teenuste hindadesse kaupluses viiteajaga. See on alati nii olnud.

Ühelt poolt on nii tootjatel, maaletoojatel kui kaupmeestel vana hinnaga lattu ostetud varud ja teiseks toimuvad hinnaläbirääkimised tarneahelas teatud regulaarsusega ja paljude toodete sisseostuhinnad on lepingutega mingiks perioodiks fikseeritud, kuni neid uuendatakse. Seega nii hinnatõusud kui hinnalangused saabuvad riiulihindadesse viiteajaga.

Tänaseks ei ole kindlasti kogu sisendhindade tõus veel poesiltidele jõudnud ja kasv jätkub. Kui ka sisendite hinnakasv lõpeb või pöördub langusele, ei kajastu see kohe jaehindade languses, vaid kajastub seal mõne aja pärast.

Tasub ka alla joonida, et kaupmehed ostavad kaupa üldjuhul tootjatelt. Kui tootja saab nisu või liha või pakendit maailmaturult osta soodsama hinnaga, ei pruugi ta seda hinnavõitu üle kanda oma toote müügihinda kaupmehele. Kaupmehed püüavad alati rääkida läbi võimalikult odava sisseostuhinna tootjaga, et suuta tarbijale pakkuda võimalikult konkurentsivõimelist müügihinda, aga tootja hinnakujundus on tema otsus.

Kaubanduse kasumimarginaalid toidukaubanduses on Eestis 2–4% ja sellel aastal need langevad, sest osa energiahindade või sisseostuhindade tõusust on kaupmehed katnud enda kasumi arvelt ja pehmendanud päris pikalt järske hinnatõuse tarbijatele. Mitmed suured jaeketid on raporteerinud sel aastal ka neil põhjustel kahjumit.

Surve tootjate poolt hinda tõsta on aga terve 2022. aasta olnud väga tugev, kuna tootjad ei suuda enda kasvanud kuludega enam endist hinnataset pakkuda. Samuti on kasvanud hüppeliselt kaupmeeste endi kulud nii palgatõusu kui energiakulude tõttu (ventilatsioon, küte, külmikud, soojaletid, valgustus jms).

Enamasti ei suudeta hoomata seda, kui suur energiatarbija on kaubandus oma ladude ja poodidega. Aga kaubandus on väga suur energiatarbija ja energiahindade tõus mõjutab ka nende kulusid märkimisväärselt. Lisaks kehtivad kaupmeestele ranged toiduohutusnõuded, mistõttu nt külmikute ja sügavkülmade temperatuure tõsta nad ei või energiakulude kokkuhoidmiseks.

Eestis on inflatsioon tõesti üks ELi suuremaid – selle põhjuseid on mitu. Lisaks energiakuludele on Eestit oluliselt mõjutanud Venemaa kallaletung Ukrainale. See mõjutab toorainete kättesaadavust ja hinda, logistikaahelate ümberkorraldamist ja lisakulu sellega seoses.

Kuigi inflatsioon on kõrge, on Eesti poodide juurdehindlused Euroopa Liidu riikide seas alumises veerandis Eurostati andmetel. Eesti kaupmehed on eriti toidu- ja esmatarbekaupade müügis omavahel tihedas turukonkurentsis, mis ei luba juurdehindlusi tõsta. Hinnatõusude põhjusi tuleb otsida mujalt kui jaekaubandusest.

Kuidas on kaupluste marginaalidega?

Nele Peil võttis ette statistikaameti andmed: kogukasumi osakaal müügitulust (kasumimarginaal) on viimasel kahel aastal muutunud nii:

Tegevusala võrdluses 2021. aasta ja 2022. 9 esimest kuud:

Kõik tegevusalad kokku:  4,8% -> 5,2%

Toiduainete tootmine: 2,4% -> 0,5%

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad: 5,4%->  4,9%

Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted: 2,5% ->  -0,3%

See tähendab, et numbrite järgi kõikidel tegevusaladel kokku on kulud edasi kantud, hulgikaubandus on ka kõik kulud oma klientidele (jaekaubandusele enamasti) edasi kandnud, aga toiduainete tootmine ja jaekaubanduse segment ei ole kandnud kulusid edasi.

Ühtlasi näeb siit, et jaekaubandus rikastub 2 korda vähem, kui muud tegevusalad keskmiselt.

Küsimus: Eesti Pank tõi oma hiljutises analüüsis välja, et energiakulude kasvu hinnatakse üle ning tänavu esimesel poolaastal andsid need koguinflatsioonist 1,8%. IT-minister Kristjan Järvan tõi oma esmaspäevases pöördumises samuti välja, et kui energiakulud moodustasid ettevõtete (v.a. Estonian Celli sarnased erandid) 2020. aastal 1%, 2021. aastal 2% ja 2022. aastal 4% kogukuludest ja inflatsioon jäi samal ajal 22% juurde, siis see 4% suurt rolli ei mängi. Miks põhjendatakse hinnatõusu vaid energiakulude tõusuga?

Seda, kas ministri välja toodud 4% (toim.) energiakuludele eelarves on õige, ma ei oska kommenteerida. Aga kui eeldada, et see number on korrektne, siis kui kogu tarneahelas (tootja, edasimüüja, logistika, jaekaubandus) kasvab energiakulu 3–4 korda, saame paratamatult (isegi kui muud sisendid ei muutu) üle 20% kulude kasvu. Võrdluseks, et toidu inflatsioon on Eestis 26% viimase aastaga (konjunktuuriinstituudi andmetel).