K, 1.02.2023

TAGASILÖÖK ⟩ S&P langetas Eesti riigireitingu väljavaate negatiivseks

BNS
S&P langetas Eesti riigireitingu väljavaate negatiivseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pildil Eesti lipp Pika Hermanni tornis.
Pildil Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Peeter Langovits

Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA-, kuid muutis reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks.

Eesti reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu (EL) ja NATOsse, vahendas rahandusministeerium agentuuri hinnangut.

Venemaa sõda Ukraina vastu on pikale veninud ja selle arengut on raske prognoosida, agentuuri hinnangul on selle võrra tõusnud ka riskid Eesti väikesele ja avatud majandusele, mis tingisid reitingu väljavaate muutuse.

Kuigi Eestile tuleb kasuks kuulumine ELi, euroalasse ning NATOsse, võib Eesti krediidivõimekust siiski survestada konfliktiga kaasnevate majanduslike, rahanduslike või välismõjude suurenemine ja oht majanduslangusele võib olla püsivam.

Eesti võlakoormus kasvab, kuid jääb teiste riikidega võrreldes madalaks

Sõda on juba Eesti majandusele oma jälje jätnud, inflatsioon jõudis oktoobris 22,5 protsendi tasemele, mis mõjutab nii majapidamiste sissetulekuid kui ettevõtete investeeringuid. Peamiste kaubanduspartnerite vähenenud nõudlus ja kitsaskohad tarneahelates vähendavad Eesti kaupade eksporti. Üleüldine ebakindlus ja rahastamisvõimaluste koomale tõmbamine vähendab ka erasektori investeeringuid.

Osaliselt leevendavad neid mõjusid agentuuri hinnangul ELi toetused, millena peaks Eestile 2021–2027 eelarveperioodil tulema 6,7 miljardit eurot. Majanduslangust aitavad leevendada ka madal töötuse määr, majapidamiste tugev säästupuhver ja toetav eelarvepoliitika.

Eesti majanduskasv peaks jõudma aastatel 2024–2025 keskmiselt 2,8 protsendi tasemele.

Eesti võlakoormuse tase kasvab tõusnud kaitsekulutuste, põgenike toetamise ja majanduse jahtumisest tuleneva võimaliku väiksema maksulaekumise tõttu 1,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist aastatel 2022–2025, kuid jääb siiski teiste arenenud riikide võlakoormuse tasemega võrreldes väga madalaks.

Agentuuri sõnul võib riigireitingu langetamist kaaluda, kui realiseeruksid oodatust negatiivsemad sõja mõjud või toimuks sõja eskaleerumine, mis mõjutaks Eesti riigirahandust, kasvu ja konkurentsivõimet. Riigireitingu väljavaate tõstmiseni võib viia konflikti vaibumine ilma pikemaajaliste mõjudeta Eesti majandusele ja konkurentsivõimele.

Märksõnad
Tagasi üles