/nginx/o/2022/12/07/15008322t1h5c9b.jpg)
Eesti pensionikogujate investeerimiseelistuste uuring näitab, et investeeringuid valitakse üha rohkem põhimõtete järgi – koguni 63 protsenti pensionikogujaist peab pensionivara jätkusuutlikku investeerimist tähtsaks. Kõige rohkem pakub investeerijatele huvi tervishoid, kirjutab Swedbank Investeerimisfondid ASi juht Age Petter.
Millesse oma pensioniraha investeerida? See küsimus on viimastel aastatel meeles mõlkunud ilmselt suuremal osal tööealistel eestimaalastel. Peale selle, et huvi investeerimise vastu on kasvanud, andis arutlustele ilmselt hoogu ka II pensionisambast lahkumise võimalus. II sambast lahkujate valikutes olid siiski esikohal tarbimine ja finantskohustuste eest tasumine ning tagaplaanil vara iseseisev investeerimine. Suurem osa Eesti pensionikogujaid siiski jätkas investeerimist II pensionisambasse. Swedbanki tellitud uuringule vastajatest teeb praeguse seisuga II sambasse sissemakseid umbes 69 protsenti pensionikogujaist, lisaks kogub 27 protsenti vastajaist III sambasse, millele kehtib ka 20-protsendine tulumaksutagastus. Ometigi ei anna arvud midagi teada sellest, kuidas Eesti pensionikogujad oma pensionivara soovivad investeerida. Mille järgi valikuid tehakse?
Swedbanki tänavu sügisel toimunud uuring annab huvitavat sissevaadet. Uuringus osales üle 500 elaniku vanuses 18–55 aastat, kes koguvad pensioniks II, III pensionisamba, säästude või muude finantsinstrumentide kaudu. Selgus, et ligi kahe kolmandiku Eesti pensionikogujate jaoks ei ole oluline üksnes vara kasvatamine, vaid ka põhimõtted, mille järgi vara investeeritakse. Uuringu järgi koguni 22 protsenti pensionikogujaist peab väga oluliseks ja 41 protsenti oluliseks oma pensionivara jätkusuutlikku investeerimist.
/nginx/o/2022/12/07/15008318t1hce78.png)
Uuringus paluti vastajatel kujutleda, et neil on investeerimiseks 1000 eurot pensioniraha, mida on võimalik oma parema äranägemise järgi jaotada erinevate eesmärkide heaks. Kõige olulisemaks tõusis tervishoiu arendamine – ravivõimaluste arendamine, teadustöö, digimeditsiin ja uute ravimite loomine –, millesse keskmiselt oldi valmis investeerima 220 eurot ehk üle viiendiku kogusummast. Sellele järgnesid ridamisi loodusressursside kaitsesse (nt puhas vesi, õhusaaste, plasti ümbertöötlemine jne), elukvaliteedi parandamisse (toit, haridus, tark linn), uutesse tehnoloogiatesse ja kliimamuutustega tegelemisse investeerimine. Kõigisse nelja suunda oldi keskmiselt valmis investeerima 128–137 eurot. 91 eurot määrasid vastajad digiturvalisusele, 90 eurot bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ning 73 eurot inimõigustele ja võrdõiguslikkusele.
Tervishoidu investeerimist pidasid keskmisest olulisemaks naised, madalama sissetulekuga vastajad ning pensionikogujad, kelle elukoht on väljaspool suuri keskusi. Loodusressursside kaitsesse investeeriksid keskmisest rohkem mehed, nooremad pensionikogujad ning Tallinna elanikud.
Ka Lätis ja Leedus oli pensionikogujate number üks valik investeerida suurim osa tervishoidu ning isegi suuremal määral, kui Eestis (Lätis 272 eurot ja Leedus 286 eurot). Küll aga on naaberriikide jaoks eestlastest tähtsamal kohal elukvaliteedi parandamine, kuid madalamal kohal näiteks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine.
«Kindlasti on pensionivara investeerijate otsuseid mõjutanud nii läbielatud pandeemia kui ka laiem ühiskondlik arutelu selle üle, milliseid muutusi oleks maailmas vaja, et homne oleks jätkusuutlikum meie kõigi jaoks. Pensioni kogumist ei nähta üksnes isikliku kasuna, vaid investeeringut paremasse tulevikku,» sõnas Swedbanki investeerimisfondide juht Age Petter. «Kui palusime uuringus osalejatel öelda, mis on parim põhjus jätkusuutliku investeerimise valimiseks, siis 46 protsenti vastajaist leidis, et juba võimalus teha jätkusuutlikum valik on põhjus iseeneses. 42 protsenti vastas, et loodab investeeringutega saada keskmisest kõrgemat tootlust, 24 protsenti hindab võimalust mõjutada ettevõtteid käituma jätkusuutlikumalt.»
Uuringu järgi eelistab 26 protsenti Eesti pensionikogujaist, et kogu nende pensionivara oleks investeeritud jätkusuutlikult, fondide tasud oleksid madalad ning nende põhimõtete nimel on pensionikogujatele sobiv ka keskmine tootlus. Lisaks valiks 37 protsenti kogujaist ka osaliselt jätkusuutlikesse varadesse investeerimise ja on valmis suurema tootluse nimel nõus ka keskmiste fonditasudega. Lisaks uuriks iga kolmas pensionikoguja enne investeerimisotsuse tegemist maailma jätkusuutlikumate ettevõtete tipp 20 edetabelit, et endas selgusele jõuda.
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)