Hoop eduloole: eestlase asutatud miljardifirma sattus USAs skandaali

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Copy
Esimene koroona-aasta: kümned inimesed seisavad Kentucky Career Centeri juures järjekorras, et saada erakorralist koroona-töötutoetust. Koroonameetmed tekitasid USAs hoobilt juurde ca 20 miljonit uut töötut.
Esimene koroona-aasta: kümned inimesed seisavad Kentucky Career Centeri juures järjekorras, et saada erakorralist koroona-töötutoetust. Koroonameetmed tekitasid USAs hoobilt juurde ca 20 miljonit uut töötut. Foto: Bryan Woolston/Scanpix

Tanel Suurhans, Blake Hall ja Matthew Thomspon lõid kümmekond aastat tagasi idufirma ID.me, mis on suutnud ampsata magusaid tükke USA riigieelarvest Nüüd on firma riigis uurimise all ja paljud inimesed vihased.

See kõlab nagu iga ettevõtte unistus: pääseda ligi pikale ja magusale riigitellimusele, iseäranis kui tellijaks on USA riigiasutused. Just see õnn tabas isikutuvastustarkvara pakkuvat ID.me-d, mille kaasasutaja ja tehnoloogiajuht on Tanel Suurhans.

Viimastel aastatel sai firma lepingud nii USA töötutoetusi koordineerivatelt asutustelt kui ka maksuhaldurilt Internal Revenue Service (IRS). Postimees palus Suurhansult olukorra kohta kommentaari, kuid veel ei ole õnnestunud temaga kontakti saada.

Süüdistus: ID.me lubas rohkem, kui teha suutis

Hilissügisel lõhkes aga pomm: Reuters kirjutas, et USA ametnikud leidsid, et ID.me on neid ninapidi vedanud ja lubanud hulga rohkem, kui tegelikult ära teha suutis, samuti on osad poliitikud ettevõtet süüdistanud valeinfo jagamises.

Reuters kirjutas mõni nädal tagasi, et USA Kongressi määratud uurijate andmetel ei vasta tõele ID.me väited, nagu oleks pool USA koroonaaegsetest sotsiaaltoetustest vääralt kasutatud olnud. ID.me ütles vastu, et raha väärkasutuse uuring pole veel lõpule jõudnud. ID.me andmetel pandi vasakule 400 miljardit dollarit, uurijate hinnangul oli see summa «3–10 korda väiksem».

Kongressi uurimise alla sattus ID.me Reutersi andmetel peale seda, kui aktivistid ja firma endised töötajad vihjasid, et firma ei saanud koroonaaegsete sotsiaaltoetuste aegse töökoormuse tõusuga hakkama, osalt seetõttu, et firma ei tahtnud inimesi juurde palgata.

ID.me kasutab inimeste endi tehtud fotosid ja kõrvutab need näiteks inimese passipildiga, aga Kongressi uurijad leidsid, et 10–15% inimestest, kes seda isikutuvastust rahasaamiseks kasutama pidid, ei tulnud sellega toime, ning kui nad siis edasi videotuvastusse saadeti, ulatusid järjekorrad kuni 14 tunni pikkuseks, mis raskendas inimestel rahasaamist.

Uurimises toodi välja aga seegi, et sotsiaaltoetuste süsteemis rakendati ID.me-d alles 2021. aastal ehk peale seda, kui pool rahajagamist oli juba toimunud.

Tuvastuse ooteaeg venis mitme päeva pikkuseks 

Sotsiaaltoetused ei ole ainus, mis USA poliitikutel hambus on. Kui IRS ID.me kasutusele võttis, sai maksuhaldur süsteemi kasutada vaid loetud nädalad, enne kui kisa nii suureks läks, et IRS lõpetas näotuvastusprogrammi ära, kuid jäi veel asutuse lepingupartneriks edasi.

Ars Technica kirjeldab probleemi: ID.me luiskas ooteaegade pikkuse kohta, näidates küsijatele ainult edukalt identifitseeritud kliente, samal ajal kui osad pidid kuni kolm päeva ootama. Ettevõte oleks pidanud nende inimeste jaoks, kes ei saanud end veebi teel tuvastada, pakkuma välja tuvastuse kontoris, aga kuna firma vaatas, et kõik inimesed ei tulnud määratud ajaks kohale, siis kaotas ettevõte selle võimaluse üldse ära.

Kongressi koroonaviiruse komitee asejuht James Clyburn ei hoidnud kriitikat ID.me aadressil tagasi ning viitas, et firma, kes sai riigilepingutena kümneid miljoneid dollareid maksumaksja raha, hoopis takistas abi jõudmist inimesteni.

ID.me-d kritiseeritakse ka seetõttu, et riik on inimeste identifitseerimislahenduse andnud erafirma kätte ja seega liiguvad erafirma kätte ka kõikide inimeste isikuandmed, mille saatuse osas pole täit selgust.

ID.me-d kasutatakse 30 USA osariigis ja tal on 10 föderaalasutusest klienti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles