Apteekrite liidu juht: oleme nagu kiirloterii mängijad, kunagi ei tea, mida antakse

Ravimid. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Apteekrite liidu juht Kaidi Sarv ütles, et ravimeid on puudu arvestaval hulgal, kuid Eesti inimeste ravi pole sellest häiritud. Puudu olevale ravimite asendamiseks on mitu moodust.

Enamik ravimitest on asendatavad, ütles Sarv intervjuus Vikerraadiole. See tähendab, et neid saab asendada sama toimeaine, kuid teise tootja ravimiga.

Sarve sõnul lubab ravimiamet Eestisse vajadusel ka ravimeid, millel siin müügiluba pole. Näiteks imporditakse medikamente, millel on naaberrikdes müügiluba. Ravimeid saab sellistel juhtudel tuua ka väljastpoolt Euroopa Liitu, kuid siis kaasneb nendega täiendav kontroll.

Müügiloata ravimitel pole haigekassa soodustust ning seetõttu on nende hind tarbijale kõrgem. Kuid üldjuhul on ravimid taskukohase hinnaga.

«Apteekrid ütlevad, et nad on nagu kiirloterii mängjad. Kunagi ei tea, mida antakse.»

Sarv ütles, et olukord on tõsine juba mitu aastat, eriti teravaks muutusid probleemid 2019. aastal. «Apteekrid ütlevad, et nad on nagu kiirloterii mängijad. Kunagi ei tea mida antakse,» lausus Sarv. Nad peavad kogu aeg jälgima, millist ravimit on hulgilattu tulnud ja mida nad saavad müügiks tellida.

Sarv selgitas, et riik ei saa suunata, mida ravimifirmad hangivad. Sellega tegelevad Eestis eraettevõtted. Tema sõnul on tulnud ette juhtumeid, kus ravimid viiakse Eestist näiteks Ühendkuningriiki, sest sealsed edasimüüjad on valmis nende eest rohkem maksma. Samuti on Soome turistid tulnud mõnda ravimit Eestist hankima, millel on Soomes tarneraskused.