Eesti kingib Aasia e-kaupmeestele miljoneid eurosid käibemaksu

Eesti E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät. Foto: Erakogu

Eesti E-kaubanduse Liit hinnangul jätavad Aasia kaupmehed Eestile maksmata miljoneid eurosid käibemaksu, sest saavad edasi talitada, kuidas ise tahavad.

Kuna välismaised e-poed jätavad Eestile ulatuslikult käibemaksu tasumata, siis saatis rahandusminister Annely Akkermann eelmisel nädalal kooskõlastusringile käibemaksuseaduse muudatused, mille tulemusel hakkab maksuhaldur kvartaalselt saama andmeid piiriüleste maksete kohta, mis võimaldab käibemaksulaekumist parandada.

«See puudutab aga ainult Euroopa Liidu liikmesriike ja jätab järjekordselt radarilt välja Aasia kaupmehed, kes müüvad Eestisse kaupu väga ulatuslikus mahus,» ütles Eesti E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät.

Eesti E-kaubanduse Liit on korduvalt rõhutanud, et direktiivi rakendamine, mis puudutab ainult Euroopa Liidu ettevõtteid, lahendab taas vaid pool probleemi.

«Oleme mitu aastat rääkinud, et on äärmiselt ebaõiglane, kus Eesti jaoks läheb märkimisväärne summa kaduma – konservatiivse analüüsi järgi 145 miljonit eurot aastas,» ütles Väät.

Maksu- ja tolliamet ei tea kõiki välismaal tegutsevaid e-poode ega seda, kui palju nad Eesti inimestele kaupa müüvad. Vääti sõnul on Eesti makseteenuse vahendajatel vajaminev info ju olemas.

2021. aastani kehtis Aasiast alla 22-euroste tehingute käibemaksu vabastus. «See küll kaotati, kuid Aasia kaupmehed kirjutavad nüüd massiliselt saadetistele väiksema väärtuse või märgivad üleüldse «kingituseks» ning ei maksa Eesti riigile endiselt käibemaksu,» lisas Väät. «Ometi on Eesti makseasutustel olemas senditäpsusega kõikide tehingute väärtus, mille jagamine maksu- ja tolliametiga annaks lõpuks võimaluse Aasia kaupmeeste tegevus maksustada ja lõpetada äärmiselt ebavõrdne konkurents meie oma ettevõtetega. Küüniline on peituda selle taha, et seadus ei võimalda, sest seadusandja peabki seadused korda tegema.»

Eelmisel aastal oli e-kaubanduse käive siin Eesti Panga andmetel 2,5 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit eurot viidi välismaale ja sellest hinnanguliselt omakorda pool Aasia veebipoodidesse.

«Näiteks eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis tegid e-ostlejad välismaistele kauplejatele makseid summas 520,6 miljonit eurot, kuid maksu- ja tolliameti andmetel deklareeriti Eestis samal perioodil müügikäive 156,8 miljoni euro ulatuses. See on erakordselt suur vahe,» kommenteeris Väät.

Kui Eesti tarbijad ostavad välismaistelt e-poodidelt kaupa, siis tuleb selliste kaupade ostmisel maksta käibemaksu. E-pood peab tavaliselt lisama müügihinnale ostja elukohariigi käibemaksu. Kuna Eesti maksuamet ei saa sellistest välismaa e-poodide müükidest mingil viisil teada, jätavad e-poed käibemaksu tihti maksmata.

«Probleem vajab kiiret lahendust, kuna maksuhaldur võib sisse nõuda kuni viie aasta vanuseid maksuvõlgasid, siis iga tegevuseta päev vähendab võimalusi riigieelarvet täita,» rõhutas Väät.

Eesti E-kaubanduse Liit on 2008. aastal asutatud katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 500 ettevõtet.