:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/12/05/15005713t1he1d1.jpg)
- Eestis tarbiti novembris gaasi aastavõrdluses 29 protsenti vähem.
- Maini saab piirkonda tuua pea 46 TWh gaasi, mis ületab tublisti tarbimist.
- Energiakriis peaks vaibuma 2024. aastal, kui gaasi hind hakkab jälle langema.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson tutvustas suvel plaani Euroopa vabastamiseks Vene gaasi sõltuvusest: gaasitarvitamist tuleb vähendada 15 protsenti. Vaevalt võis ta loota, et kärpeplaan ületatakse ligi kaks korda juba enne aasta lõppu.
Eestigi oli tarbimise vähendamises väga edukas, sest meil kasutati novembris gaasi 29 protsenti vähem kui mullu. Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähenes gaasitarbimine toormeanalüüsifirma ICIS andmetel oktoobris ja novembris võrreldes viimase viie aasta keskmisega ligi 24 protsenti.
Suurtest gaasitarbijatest oli edukaim Holland, kus tarbimine vähenes lausa 35 protsenti. Kahtlemata aitas energiat säästa soe sügis, kuid gaasi kasutatakse varsemast vähem ka nüüd, mil temperatuur on langenud tavalise Euroopa talve tasemele. Tööstused kui suurimad energiatarbijad soovivad hoida oma kulusid kontrolli all ja on kõrge gaasihinna tõttu selle kasutamist märkimisväärselt vähendanud, samuti leitakse energiaturult aseaineid.
Praegu on Euroopa hoidlates gaasi kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Hoidlate täitumus on 91 protsendi juures. Analüütikud räägivad, et raskeks läheb pigem järgmisel talvel, kuid üha enam lisandub neid, kes arvavad, et tänu kasvavatele LNG-tarnetele ja kahanevale tarbimisele pole ka järgmisel talvel olukord kuigi hull.
Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa sõnul langes Eestis keskmine päevane tarbimine mulluselt 15,1 gigavatt-tunnilt tänavu novembris 10,7 gigavatt-tunnile. «Tingituna erakorralisest olukorrast gaasivarustuses on suuremad tarbijad olulisel määral vähendanud gaasikasutust või asendanud gaasi mõne muu energiaallikaga,» rääkis Ellermaa. «Näiteks meie gaasisüsteemis on kaugkütteettevõtted asendanud gaasi biomassi, põlevkiviõli ja diislikütusega.»
Eleringi järgneva nelja talvekuu prognoos näeb ette ligi 26 protsenti väiksemat gaasitarbimist kui eelmisel talvel. «Tarbimise katmiseks on regioonis gaas olemas, bilansihaldurite edastatud info alusel plaanitakse gaas tarnida suuremalt jaolt Leedust ja Lätist, aga ka Soomest Hamina terminalist ning järgmisel aastal võib oodata ka tarneid Soome uuest terminalist,» sõnas Ellermaa.
Detsembrist maini saab Eesti piirkonda tuua pea 46 teravatt-tundi gaasi Klaipeda LNG-terminalist, Hamina LNG-terminalist, Läti gaasihoidlast ja uuest LNG-terminalist; tarbimine on samal ajal eeldatavalt veidi üle 31 TWh. «Prognoosides näeme, et samade tarneallikate kaudu on võimalik nii varuda gaasi Läti hoidlasse kui ka katta jooksev gaasitarbimine.»
Ka energiakaupleja Baltic Energy Partners juhi Marko Alliksoni hinnangul on gaasi piisavalt. Tema sõnul on tarbimine alates jaanuarist olnud 22 protsenti väiksem kui mullu. «Kuna tarbimine on kogu piirkonnas märgatavalt kukkunud, peaks kahest suuremast LNG-terminalist Klaipedas ja Inkoos jätkuma ka järgnevatel aastatel Baltikumi ja Soome gaasivarude soetamiseks ning tarbimise katmiseks.»
Energiakriisis oleme aga Alliksoni hinnangul koos ülejäänud ELiga hoolimata heast varustatusest ikkagi, kuna gaasi hinna määrab Euroopa kui terviku gaasinõudlus.
Euroopa proovikivi eeloleval aastal on Vene maagaasi asendamine peamiselt LNGga veel suuremas mahus. «Lisaks gaasivarustusele on vaja ergutada suure hulga taastuvenergia võimsuste loomist ning loota, et tuumaenergia Euroopat rohkem alt ei vea, vaadates praeguseid probleeme Prantsusmaa, Rootsi ja Soome tuumajaamadega,» rääkis Allikson.
Ta lisas, et turud ootavad kriisi vaibumist pigem 2024. aastal, kui gaasi hind hakkab jälle langema.
Eesti Gaasi juhi Margus Kaasiku hinnangul on gaasitarbimise languse taga energiasääst vaid vähesel määral, suuremas osas on tegemist üleminekuga teistele kütustele. «Peamine tarbimislanguse põhjus on mõistagi hind. Samas, viimastel kuudel on see kindla suuna allapoole võtnud, mis peaks jälle tarbijaid ja tarbimist tagasi tooma,» ennustas Kaasik. «Hind tuleb püsivalt alla, kui uued tarneahelad paika saavad ja LNG vastuvõtuvõimekus kasvab.»
Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul on Euroopa gaasihoidlate maht alates esimeste külmemate ilmade saabumisest kaks-kolm nädalat järjest olnud väikses languses. «Samas on suurem osa talvest veel ees ja juba detsembriks prognoosivad Rootsi meteoroloogid Põhjamaadesse ja Saksamaale keskmisest kuni seitse kraadi külmemat ilma. Sellest saab elektri- ja gaasitarbimise kontrolli all hoidmise proovikivi,» märkis Miller.
Nõudlus on praegu väiksem, sest palju kasutatakse alternatiivseid kütuseallikaid. Nii on Milleri sõnul Euroopas gaasielektrijaamade asemel turule naasnud kivisöeelektrijaamad, mis varem ei olnud konkurentsivõimelised. Samuti suudavad Eesti vanemad põlevkivielektrijaamad turutingimustel edukalt elektrit toota.
Täielikult aga ei ole võimalik gaasitarbimisest loobuda ei tööstuses ega energiatootmises. «Näiteks toimub Euroopas suur osa soojatootmist gaasi pealt. Samuti on gaas vajalik elektri tiputarbimise tundidel pakkumise tasakaalustamiseks,» rääkis ta.
Euroopa gaasivarud on Milleri hinnangul praegu piisavad, et gaasi jätkuks kevadeni ja sel talvel keegi külmetama ei peaks. Palju keerulisem on järgmise aastaga. Analüüsid osutavad, et kui Euroopa suudab gaasihoidlate täitumuse talve lõpuks säilitada üle 50 protsendi, jõuaks suvel jooksul piisavalt veeldatud maagaasi Euroopasse tuua ning hoidlad ka järgmise talve eel täita.
«Ülejärgmise aasta osas aga ollakse üldiselt juba optimistlikumad, sest siis peaksid uued LNG vastuvõtupunktid järjest valmima ja sellega Euroopa LNG impordivõimekus piisavalt suurenema. Sealt edasi peaks ka LNG ekspordivõimekus maailmas suurenema hakkama, mispeale võiks ka gaasihind kiiremini langema hakata,» lausus ta.