/nginx/o/2022/11/18/14968336t1hfb04.jpg)
Elektrihinnad tõusid eelmisel nädalal meie hinnapiirkonnas keskmiselt 90 eurot megavatt-tunni eest, mida mõjutasid eeskätt külmemad ja kuivemad ilmad ning suhteliselt madal tuuletoodang. Viimase nädala suurim tähelepanu on läinud Venemaa nafta hinnalaele ja toimima hakanud sanktsioonidele, kuid turud on veel äraootaval seisukohal, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 350,8 €/MWh (+89,5 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter esmaspäeva ööl hinnaga 118,37 €/MWh ja kõige kõrgem kolmapäeva õhtul kell 18, mil hind oli 503,55,85 €/MWh. Elektrihinna tõusu mõjutavad jätkuvalt külmemad ja kuivemad ilmad ning suhteliselt madal tuuleenergiatoodang.
Nädala keskmine gaasihind oli 132,6 €/MWh (+9,9 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Tõusu veab peamiselt külmem ilm, mis kergitas hinna neljapäeval seitsme nädala rekordilisele tasemele. Reedel siiski hind langes, kuna turg reageeris külma ilma prognoosidele üle.
Detsembrist tõotab kujuneda Euroopa vastupidavuse proovikivi viimase aasta jooksul süvenenud energiakriisis. Maailmajaole avaldavad survet kasvavad gaasi- ja elektrihinnad ning langevad temperatuurid, ehkki gaasihoidlate seis on veel hea. Kuu aega tagasi oli Euroopa gaasihoidlate keskmine tase oma maksimumi juures 95% täis. Täna, kui veidi külmema ilma periood on kaks nädalat juba kestnud, on keskmine täituvus 91% juures. Just viimaste täituvus kujuneb kriisiga toimetuleku peamiseks mõõdupuuks kuni suurem osa talvest on veel ees.
Võrreldes varasemate aastatega kogus Euroopa talveks oluliselt rohkem maagaasi, mida toetas veeldatud maagaasi import, pingutused tarbimist vähendada ning oktoobris ja novembris valitsenud pehmed ilmad. Varud saavutasid seni maksimaalse täituvuse 13. novembril, misjärel on need vähenenud 26 teravatt-tunni võrra, mis on poole võrra vähem kui sama perioodi viie aasta keskmine.
BloombergNEFi hinnangul oli gaasi tarbimine novembris Loode-Euroopas, Itaalias ja Austrias 26% väiksem kui tavaliselt, kuid detsembri külmad hakkavad alles näitama, kuivõrd seda põhjustas tavapärasest soojemad ilmad ja mil määral teadlik kokkuhoid. Kui ka aastavahetuseks on hoidlate täituvus suurem kui viie aasta keskmine, võib öelda, et regiooni pingutused talvekriisi vältimiseks on osutunud viljakaks. Euroopa Liit on juba kuid pidanud läbirääkimisi gaasi hinna volatiilsuse piiramise meetmete üle, kuid parima lahenduse osas üksmeelt veel ei paista. Nii on varud ja tarbimise vähendamine peamiseks turvapadjaks. Bloomberg NEFi analüütikute järgi peaks Euroopa minema kevadele vastu hoidlate täituvusega tasemel 53%, et suuta järgmisel suvel varud uuesti täita.
Detsembri alguseks prognoositakse Põhja-Euroopasse ja Saksamaale arktiliste mõjude tulemusel keskmisest oluliselt külmemat ilma, Soome lahe piirkonnas lausa kuni 7 kraadi madalamat temperatuuri kui keskmiselt, teatas Maxar Technologies. Valitsused Soomest Prantsusmaani on hoiatanud energia puudujäägi ja lühiajaliste elektrikatkestuste eest järgmiste kuude jooksul. Eelmise nädala keskel kerkis Põhjamaade elektribörsi NordPool hind 8,2% tasemeni 373,23 eurot, mis on kõrgeim hind pärast energiakriisi senist tippu septembris.
Hinnaliikumiste oluliseks mõjutajaks kujuneb Põhjamaade tohutute hüdroreservuaaride täituvus ja energiatootjate valmisolek neid kasutada olukorras, kus talve jooksul võivad hinnad veelgi tõusta. Lõuna-Rootsi on juba praegu Ringhals 4 tuumajaama veebruari lõpuni kestva remondi tõttu suures elektridefitsiidis ja sel nädalal läheb remonti ka riigi suurim tuumareaktor. Hinnad kerkisid möödunud nädala alguses ligi 400 euroni megavatt-tunni eest ja püsivad ka järgmiste nädalate jooksul külma ilma tõttu üle 300 euro.
Koos külmade saabumisega paneb Euroopa täiendavalt proovile ka esmaspäevast kehtima hakkavad Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa toornaftale. Majanduse viletsad väljavaated ja koroonaga võitleva Hiina tarbimise vähendamine on Euroopale taganud piisava koguse naftat, kuid Vene päritolu toorme tarnete katkemine võib niigi kõrge inflatsiooniga kimpus olevates riikides anda hinnatõusule hoogu veelgi juurde.
Milline võiks olla kehtestatud sanktsiooni mõju näiteks kütusehindadele, on keeruline öelda. Ühelt poolt peaksid kütuse hinnad justkui odavnema, sest kehtestatud 60 USD barrelist hind on nafta turuhinnast odavam. Samas teatas Venemaa, et ei kavatse sanktsioneerijatele selle hinnaga naftat müüa. Ilmselt võib aga eeldada, et Venemaa poolne surve sellest suureneb, leidmaks enda naftale ostjaid, kes seda naftat ka maailmaturule sahkerdada püüaks. Muidugi peab Venemaa selle nafta turuhinnast odavamalt ära müüma. Barreli hind ise selle sanktsiooni peale ei paista eriti reageerivat ja kaupleb esmaspäeval jätkuvalt 87 USD barrelist juures.
Euroopa ladvikusse on jõudnud arusaamine, et ehkki viimase aasta jooksul on energiasõltumatuse saavutamise nimel tehtud rohkem kui viimaste kümnenditega kokku, pole selleks vahendeid siiski piisavalt eraldatud. Euroopa parlamendi majandus- ja rahanduskomitee juhi Irene Tinagli sõnul ei võimalda praegused lahendused tagada energiasõltumatust ega lahendada energiavaesuse probleemi. Tinagli juhitav komitee ja liikmesriigid räägivad praegu läbi REPowerEU nime all tuntud ettepanekut, et tuua roheenergeetikasse täiendavad 240 miljardit eurot.
Kuigi Euroopa on selle aasta jooksul vähendanud oma sõltuvust Venemaast nii sanktsioonidega kivisöele kui toornaftale, makstakse LNG eest Vene sõjamasinale endiselt miljardeid ning mahtude vähenemist silmapiiril ei paista. LNG import Venemaalt on kerkinud 40%, sest ostjad peavad asendama torugaasi katkenud tarned. EL maksis Vene LNG eest vahemikus jaanuarist septembrini rekordilised 12,5 miljardit eurot, mida on viis korda rohkem kui aasta varem.
Järsult kerkinud nõudlus riikidest nagu Prantsusmaa ja Belgia on Venemaa kergitanud maailma suuruselt teiseks LNG eksportijaks USA järel ja Katari ees. Euroopa riikidest vaid Baltimaad ja Suurbritannia on Vene LNG ostmise lõpetanud. Vene gaasi osakaal on Euroopas kahanenud 10 protsendini, eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku võrra, kuid LNG moodustab sellest enam kui poole.
Seni pikaajalistest LNG-lepingutest hoidunud Saksamaa teatas möödunud nädalal, et lõi käed Katariga, kes alates aastast 2026 tarnib 15 aasta jooksul igal aastal 2 miljonit tonni LNG-d. Tehing katab 6% gaasivajadusest, mida Saksamaa aastal 2021 importis Venemaalt ning on antud ka teada, et läbirääkimised jätkuvad tarnete võimaliku suurendamise osas.
Norra ja Saksamaa uurivad võimalust ehitada 18 GW gaasitoru vesinikule, et aastal 2030 võiks Norrast Saksamaale vesinikku transportida. Sellise koguse vesiniku keskkonnasõbralikuks tootmiseks kuluks arvestuslikult 230 TWh elektrit. Eelduste kohaselt võiks Norra suuta toota vesiniku gaasi kuni 5% Euroopa impordi vajaduse ulatuses.
CO2 nädala keskmine hind oli 84,9 €/t (+8,6 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Hind tõusis külmema ilma, madala hüdroenergia tootmise ja vähese tuuleenergia tõttu, mis suurendab nõudlust fossiilkütustel töötavate elektrijaamade järele. Lisaks kaubeldakse detsembril oksjonitel vähem süsinikdioksiidi saastekvoote. Päris paigas ei ole veel ka Euroopa REPowerEU rahastamise kava, mille rahastamiseks tahaks Euroopa Parlament kvoodimüüki suurendada.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 750 MW. Seitsmest juhitavast elektrijaamast töötab täna kuus ning saadavust mõjutas peamiselt avarii Auvere elektrijaamas, mis on plaanis kõrvaldada selle nädala jooksul. Soome uus tuumajaam peaks järgmisest nädalast alates taas tööle asuma, et oma testprogramm lõpuni teha. Samas on kõik turuosalised skeptilised, kas suudetakse ikka sellest plaanist kinni hoida, seda enam, et ametlik uurimine tekkinud tõrke põhjuste kohta on veel käimas.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)