Maagiline piir: alates 70 000 töötust lubab minister avada ettevõtjatele rahakraanid

Ehitusplats kaitseväe peastaabi territooriumil. Foto: Eero Vabamägi

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan avaldas täna, millal riik tööstus-ja ehitusettevõtetele kriisis appi tulla tahab.

Kristjan Järvan rääkis täna veebiülekandes, kuidas ja millistel tingimustel Eesti ettevõtetele kriisis appi tullakse.

Järvan viitas, et kuigi viimasel ajal on palju räägitud sellest, et ettevõtted koondavad energiakriisi tõttu, siis tema numbrite järgi olid koondavate ettevõtete energiakulud 2020. aastal 1%, 2021. aastal 2% ja 2022. aastal 4% kogukuludest.Palgakulud, mis ministri hinnangul moodustavad ettevõtete kuludest ca 40% pole aga sugugi tõusnud 22% nagu praegune inflatsioon.

Järvan märkis, et need ettevõtted, kes praegu koondavad, olid tegelikult raskustes juba varem ning seda sai majandusaasta aruannetest välja lugeda näiteks nii Repo Vabrikute kui ka koondava mööblitööstuse puhul.

Praegu hädasolevatele ettevõtetele minister valimatult abi ei annaks. «Meie eesmärk pole pidurdada majanduse struktuurimuutust. Ei maksa peale ärimudelitele, mis pole juba mitu aastat töötanud. Aga see muutus ei tohi olla liiga järsk, see seaks ohtu pered,» sõnas Järvan.

Minister Järvan ütles, et tal on kaks plaani.

Esiteks, nn plaan A. «Plaan A-ga tegeleb majandus-ja kommunikatsiooniministeerium igapäevaselt, tegeleb sellega, et kasvatatakse ettevõtete lisandväärtust. Eesti tööstuse lisandväärtus on praegu 56% Euroopa keskmisest, siht on 110% Euroopa keskmisest,» ütles Järvan. Ta märkis ka, et osad ettevõtted, kes koondavad, ei ole lihtsalt riigi abi vastu võtta tahtnud. «Repo ja teised, oleme tahtnud aidata teha neil ettevõtetel arenguhüppeid,» sõnas Järvan.

Teiseks käivitub plaan B. «See on olukorras, kus erasektori nõudlus on vähenenud. Eesmärk on tasandada majanduslangust, suurendada riiklikke kulutusi. Ma arvan, et kõige olulisem on selgitada, miks me üldse midagi teeme, mitte konkreetsed meetmed,» sõnas minister. Võimalikud meetmed tõi ta välja, kuid rõhutas, et praegu pole nendes valitsuse tasemel kokku lepitud ning pole teada, mis käiku läheb.

Kõigepealt viitas Järvan, et kui praegu on Eestis umbes 50 000 töötut, siis kriisiplaan peaks käivituma siis, kui töötuid on juba 70 000. «Saame riiklikke tellimusi ehitussektoris ettepoole tuua, mõelda, kuidas nõudlust tekitada, näiteks korterelamute renoveerimine, avalikus sektoris on uute hoonete ehitamiseks ette nähtud 200 miljonit eurot, vaatame selle sisse, kas oleks võimalik moodulmajade tellimust suurendada,» loetles minister.

IT-sektorit ei peaks Järvani hinnangul abistama, sest seal on olukord hea. «IT sektoris on olukord heas mõttes kuum. Anname raha viimase miili väljaehitamiseks,» sõnas ta oma valdkonna plaanide kohta.

Kui üritusel osalenud inimene uuris, miks ei aita Eesti oma ettevõtteid nii nagu teised Euroopa riigid (riigitoetused ettevõtetele on Eestis ühed liidu väiksemad), vastas Järvan retooriliselt, et «Kas on aus, et Saksamaa majandus on suurem kui meie?  Me ei saa konkureerida toetuste maksmisel, sellest pole kasu, kui maksame vanadele ärimudelitele peale. See on võidujooks põhja.Ainuke viis võita, on mitte mängida: kus teine riik maksab peale, sinna me ei lähe ja teeme midagi muud,» ütles Järvan.

Järvan jättis vastamata nendele küsijatele, kes uurisid avaliku sektori kärpimisplaanide kohta.