Eestis ei jätku teede ehitamiseks piisavalt maavarasid

Teetööd võivad jääda ehitusmaavarade puuduse taha. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Riigikontrolli auditist selgus, et ehitusmaavarade varustuskindlus riigi suurte taristuprojektide elluviimiseks on ebapiisav, seda eelkõige Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal.

Riigikontroll auditeeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit (MKM), keskkonnaministeeriumit, rahandusministeeriumit, keskkonnaametit, maa-ametit ning Eesti Geoloogiateenistust, et selgitada välja, kuidas on tagatud vajalike ehitusmaavaradega varustamine olukorras, kus aastaks 2030 peaks valmima riigi Rail Balticu raudteetrass ja neljarajalised põhimaanteed.

Auditist sai esmaspäeval ülevaate ka riigieelarve kontrolli erikomisjon, mille korralisele istungile oli kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas, MKMi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ja analüütik Margus Raha, keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ja maapõuebüroo peaspetsialist Tiit Rahe, maa-ameti peadirektori asetäitja Artu Ellmann ning riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ja audiitor Janne Kurg.

Auditi ajendiks sai Metsalu-Nurmineni sõnul asjaolu, et kui võrrelda MKMi fikseeritud taristuprojekte, nende võimalikku maavaravajadust ning olemasolevat infot kättesaadavuse kohta, ilmnes risk, et maavaradest võib tulla puudu. Riigikontrolli huvitas ka see, kuidas keskkonnaministeerium on kohalikke elanikke kaasanud ning kuidas on püütud maavarade kaevandamisega kaasnevaid häiringuid minimeerida.

Auditi juht Silver Jakobson tõi istungil välja, et juhul kui taristuprojektid liiguvad ajagraafikus, suureneb maavarade vajadus aastaks 2027 enam kui poole võrra. Auditist selgus tema sõnul ka see, et kättesaadavas andmestikus esineb päris suuri probleeme – ei ole täpselt teada, kui palju maavarasid maapõues on või millise kvaliteediga need on, samuti ei peeta taristuehituses arvestust jäätmete taaskasutuse üle.

Just alternatiivide leidmine on Jakobsoni sõnul üks võtmeküsimus. Kui on teada, et maavarasid ei ole võimalik maapõuest saada, siis kas kasutada rohkem jäätmeid ja teisi asendusmaterjale või halvemal juhul, kui tuleb maavara siiski Eestisse importida, siis kui palju kallimaks see kujuneb. Audit leidis, et alternatiivsete ja/või imporditavate ehitusmaterjalide kasutusvõimalusi, võimalikke mõjusid ega lisakulu MKM varustuskindlustuse hindamisel arvesse ei ole võtnud.

Samuti selgus, et keskkonnaamet ei ole kohalikke elanikke piisavalt kaevandamislubade menetlusse kaasanud. Audit näitas, et uue karjääri avamisest teavitati üldjuhul üksnes vahetuid piirinaabreid. Sealjuures on kaasamine elanike hinnangul formaalne ja keskkonnaamet ei võta nende esitatud argumente tõsiselt.

Keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas istungil, et uue maapõueseaduse väljatöötamise kavatsuses on kokku lepitud ning sellega plaanitakse ka riigikontrolli  soovitusi arvesse võttes edasi minna.