VAATA UUESTI ⟩ Eleringi juht selgitab, kas Eestis jäävad talvel tuled põlema ja majad soojaks?

Eleringi juht Taavi Veskimägi Foto: Mihkel Maripuu

Kui mitmed riskid peaksid ühel ajal realiseeruma, siis võib see tähendada kõrgeid elektrihindu ning äärmuslikult ka elektritarbimise piiramist, lausus elektrisüsteemihalguri Eleringi juht Taavi Veskimägi täna värsket varustuskindluse aruannet tutvustades. 

Veskimägi sõnul on aruande olulisim järeldus selleks talveks, et kuigi riskid on oluliselt kasvanud, on meil kindlaid totomisvõimsusi rohkem, kui potentsiaalne tiputarbimine ka külma tarve korral vajab. Kui erinevad riskid ükshaaval reaalsuseks osutuvad, ei ole selles probleemi. «Kui aga mitmed riskid peaksid ühel ajal avalduma, siis võib see tähendada , et meil on kõrged elektrihinnad ning äärmuslikult ka seda, et et tuleb elektritarbimist piirata,» lausus Veskimägi. 

Veskimägi sõnul ei tähenda aga tarbimise piiramine seda, et pikka aega tuleb ilma elektrivarustuseta istuda. Elektrileviga on kokku lepitud, milline saab sellisel juhul olema tarbimise piiramise ulatus alajaamade kaupa. «Me ei räägi ööpaevasest väljalülitusest, vaid hommikustest ja õhtustest tippude äralõikamisest. Kui räägitakse potentsiaalsest tarbimise piiramisest, siis ei tähenda see, et tuld kustuvad, see on roteeruv tarbimise piiramine teatud konkreetsetel kellaaegadel,» lausus Veskimägi, lisades, et tarbijatel on võimalik seda äärmuslikku sammu ka endal vältida, panustades tiputarbimise vähendamisse enda elektritarbimise harjumusi muutes. 

Veskimägi kinnitusel näitavad juba novembrikuu andmed, et  tiputarbimine oli madalam. «Tarbijad on sellele juba mõelnud, olgu see siis hinnasignaalidest lähtuvalt või üldisest vastutustundest,» lausus ta. 

Ülevaate aruande põhilistest järeldustest tegi Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Varustuskindluse teemadel esines ka MKMi asekantsler Timo Tatar ning konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.